Tongzhi ema, riiki tegelikult juhtinud Cixi. Igast nurgast avarat vaadet pakkuva aia keskel on torn. Torne, paviljone, sildu ja passaaze on seal kokku umbes kolm tuhat. Suvepalee territoorium hõlmab 294 hektarit, millest kolm neljandikku on vesi. Suvepalee jaguneb neljaks osaks. Mäeesist peetakse kõige suurejoonelisemaks ning siin on ka kõige muljetavaldavam arhidektuur. Kõrval ja järve taga asuvad alad on rahulikud maastikud tihedate roheliste puude ja looklevate teeradadega. Järve esiküljel asub suur osa suvepaleest ning sealt avaneb rabav vaade järvele ja paljudele kaunitele sildadele. 3. 6 Suur Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Müüri kogupikkuseks loetakse 8851,8 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat
leidmise viis. Alustame kahest lihtsamast näitest ja lõpetame ühe komplitseeritumaga. Kujutage endale ette arhitekti poolt kavandatud kolledi põhiplaani (vt. Joonis 1.3.) Kooli hooned asuvad kenasti sümmeetriliselt heksaeedri vastastikustes paralleelsetes külgedes. Maastikuarhitekt on kujundanud siseõue, rajanud selle keskele purskkaevu ning ühendanud kõik õppekorpused (A, B, C, D) krundi põhiplaani järgivate teeradadega. Kõik see on silmaga ilus vaadata. Ainult et arhitekt unustas ühe olulise momendi. Inimeste (sealhulgas õpilaste) üheks paljudest eesmärkidest on jõuda sinna, kuhu nad tahavad jõuda võimaliku väikseima jõupingutusega. Paljud õpilastest avastavad varsti, et lühim tee korpusest A korpusesse C ei lähe mitte heksaeedri külgi pidi vaid otse. Mis tähendab, et külvatud ja hooldatud muru sisse tallatakse õige pea inetud pruunid kaootilised teerajad
kõik iga klastri raames olevad ühikud loendatakse täielikult. Klastervaliku omadused on vastupidised kihilise valiku omadustele, mille puhul valitakse igast kihist juhuslik valim ning kihid on erinevad, kihisiseselt valitseb aga suur ühetaolisus. Loendurite perioodilise ümberpaigutamise strateegia puhul on tüüpilisteks klastriteks geograafilised üksused või piirkonnad. Näide V Haldaja soovib jälgida paljude ligipääsukohtade/teeradadega ala kasutust. On teada, et kasutamise mustrid on viimastel aastatel üsna stabiilsed olnud, nii piisab adekvaatsete kasutuse hinnangute saamiseks külastajate seirest üle aasta. Strateegia hõlmab loodusesse viivate ligipääsupunktide kahte kuni nelja sektsiooni (klastrisse) jagamist nii, et iga sektsioon sisaldab võrdse arvu teeradu. Loendurid paigaldatakse üheks aastaks kõigile juhuslikult valitud sektsiooni radadele. Seejärel tõstetakse loendurid igal aastal järgmisesse sektsiooni