elu, ma olen saanud asju, mida tahtnud ja saan neid ka edaspidi. Mul on lihtne öelda, et minevikus oli nii ja minevikus oli naa, sest ma pole seda ise omal nahal tundnud. Mida peaks siis tänases Eestis rohkem turul olema? Esmapilgul kergele küsimusele on ootuspäraselt raskem vastata kui eeldatud. Nagu ennist mainitud, siis Eesti Vabariigi turg on teinud läbi suure-suure arengu. Igapäevaselt tekivad inforegistrisse uusi ettevõtteid, kes osutuvad kas järjekordseteks kaupmeesteks või teenusepakkujateks. Sellessuhtes on turg kui koguaeg arenev ja uuenev üksus. Alternatiivkaubad tulevad esimesena mõttesse turupuudujäägi puhul. On mitmeid tooteid, mille hind on nii põhjendamatult kõrgeks aetud ja neid saab asendada analoogsete kaupadega, millel on nõudlust palju rohkem kuna nad on soodsama hinnaga. RIMI ja Selveri ketikaubad on ühed parimad alternatiivid eesti turul. Turupuudujääk ei puuduta ainult toidukaupu.
Tabel 9. Pärnu linnakodanike ja Eesti pereturistide huvide võrdlus. Pärnu linnakodanike huvid Eesti pereturistide huvid Pärnu üheks sihtrühmaks teiste hulgas on Pärnu on sihtkohana atraktiivne: hubane siseturist. pargilinn, kuid tegevuste poolest kultuurselt meelelahutuslik. Kuurordi üheks teenusepakkujaks teiste Kuurordi teenusepakkujateks on lisaks suur- hulgas on eraisikute baasil loodud väike- ettevõtetele pereettevõtted, kus saab perega ettevõtlus. privaatselt aega veeta. Avaliku sektori poolne luba eraisikutel Avalik sektor lubab pereettevõtte ja turisti kuurordisse lihtsustatud korras pereettevõtluse kokkulepet pakutava teenuse hinna ja kvali- rajamiseks. teedi suhtes; kontroll on mõistlik.
Kohalik võrgustik erinevatest lepingulist teenust pakkuvatest spetsialistest Joonis 2. SKA töökorraldus uues süsteemis Uues süsteemis planeerib sotsiaalministeerium piirkondlike keskuste ümber koondada spetsialistide võrgustiku (n-ö mobiilsed meeskonnad), mis pakuvad SKAle juhtumikorralduses erineva valdkonna ekspertnõustamist (sh psühholoogia, psühhiaatria, eripedagoogika jne). Need spetsialistid ei tööta SKAs, vaid on lepingulisteks teenusepakkujateks. Sotsiaalministeeriumi visiooni kohaselt on igas regioonis kolm teenusepakkujat: psühholoog ja eripedagoog, kolmanda teenusepakkuja valdkond on sõltuvalt regioonist muutuv (milline täpselt, ei ole hetkel veel selge). Fookusgrupi intervjuudes osalenud lastekaitsetöötajad leidsid, et sellise tugivõrgustiku olemasolu on väga vajalik. Samas toodi ohuna välja laste probleemidele spetsialiseerunud spetsialistide (psühhiaatrid,
annaabi.ee 
