Ta võeti kinni, ning hukati 1775. a. Ülestõus suruti maha. Katariina II valitsemisajal, eriti pärast Pugatsovi ülestõusu, tugevnes riik bürokraatliku aparaadina. Likvideeriti kasakate omavalitsus. Pärisorjus laienes kõikidele Venemaaga liidetud aladele. Katariina II valitsemisaja tähtsamaiks administratiivseks dokumendiks oli 1785. a. väljakuulutatud "Aadli armukiri", mis seadustas aadli eesõigused omada maad ja pärisorised talupoegi. Aadel vabastati teenistuskohustustest, maksudest ning ihunuhtlusest. Kohut võis aadliku üle mõista ainult aadlikohus. Aadlikud said õiguse valida oma kubermangu aadlikogusid ning oma aadlipeamehi, kes pidid nende huve esindama. Niiviisi vormistati seadusandliku aktiga lõplikult aadli kui erilise privilegeeritud seisuse õigused Vene keisririigis. Peeter I reformidega loodi Venemaal armee, mis ei erinenud oma struktuurilt ja väljaõppelt Euroopa moodsatest armeedest. Armeeteenistuse kaudu täiendati aadli ridu
Tema osavõtt sõjategevusest oli lühiajaline. Tänu energilisele vanaemale, kes võttis abiks kogu oma Peterburi aristokraatliku suguvõõsa, kutsuti Lermontov peagi tagasi ja määrati 1838. aastal jälle oma endisesse polku. Lermontov saabus 1838. aastal Peterburi tagasi juba kirjanikuna, kes oli esinenud mitme ajakirja veergudel. Järgnesid kõige viljakamad loomisaastad, hoolimata päevakava alatasa tükeldavaist seltskondlikest ja teenistuskohustustest. Luuletajal tekkis uusi tutvusi kirjandusinimeste seas, laienes tutvusringkond. Tal olid väga sõbralikud suhted ühe tuntuma noore kriitiku Vissarion Belinskiga. Kuid oma kontaktides oli Lermontov Puskinist märksa suletum ja valivam. Ta suhtus üsna põlglikult seltskonna tühimeelsesse koorekihti ning too aristokraatlik koorekiht heitis Lermontovile nagu Puskinilegi oma vaenukinda. Ühel ballil tekkis Lermontovil tüli Prantsuse saadiku Barante'i pojaga. Selle põhjused pole
3. Diplomaatilise esindaja suhtes ei või kohaldada täitemenetlust, välja arvatud lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud juhtudel tingimusel, et menetluse käigus ei kahjustata diplomaatilise esindaja isikupuutumatust ega tema eluruumi puutumatust. 4. Diplomaatilise esindaja puutumatus asukohariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta teda lähetajariigi jurisdiktsiooni alt. Artikkel 35 Asukohariik vabastab diplomaatilised esindajad kõigist isiklikest ja ühiskondlikest teenistuskohustustest ning sõjalistest kohustustest, nagu need, mis on seotud sundvõõrandamise, sõjaliste sundmaksete või sõjaväelaste majutamisega. Artikkel 41 1. Ilma et see piiraks isiku eesõigusi ja puutumatust, peab neid kasutav isik järgima asukohariigi õigusakte. Samuti ei tohi ta sekkuda asukohariigi siseasjadesse. 2. Lähetajariigi poolt esindusele usaldatud ametlik asjaajamine asukohariigiga toimub asukohariigi välisministeeriumi või mõne teise kokkulepitud ministeeriumiga või nende kaudu. 3
annaabi.ee 
