Maakäsitöö rajanes endiselt eestlaste käsitööoskustel ja rahuldas maaharija tööriistade ja tarbevara vajadused. Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid. Pere kandev osa oli pererahvas, e peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Sulasrahvas oli ebapüsiv. Sulased ja teenijatüdrukud vahetasid teenistuskohti. Ühel aastal võis teenijaid olla, teisel aastal mitte. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj. Küla kui haldusüksus. Vallutuseelselt külakogukonna eesotsas külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid oli lähedased. Kubjas - ülesandeks kümnise kogumine ja vastuvõtmine. Ta aitas rahvast mõisateole ajada ning valvas teoliste järele. Talle kuulus ka teatud politseivõim. Kilter - oli teoliste töölesundija ning töö ülevaataja mõisas, kupja abiline.
tundmine. Noorte veendumust kinnitasid andmed nõukogude süsteemi nõrkuse kohta. "Seepärast tuli kasutada võimalust ja näha võimalikult palju Nõukogude Liitu, mis oli täis põnevaid ja huvitavaid maid ja rahvaid. See oli see juhttäht, mis ajas Lennart Meri hiljem ekspeditsioonidele, impeeriumi risti ja rästi läbi uurima. Kesk-Aasia kohta oli tal juba siis mõningaid teadmisi. Ta teadis rääkida, et sealt võiks saada häid teenistuskohti." jutustab Ain Kaalep. Lennart oli pikk ja rühikas, nii et ta jäi tüdrukutele kergesti meelde. Tal olid paksud lokkis mustad juuksed. Ta torkas silma ka oma hea käitumisega ja alkohol ei kuulunud tema nõrkuste hulka. Seltskonnas Lennart küll pruukis alkoholi, kuid keegi ei mäleta, et ta oleks kunagi purjus olnud. "Tüdrukutele meeldis ta väga. Loomulikult oli Lennartil silma tüdrukute jaoks, kuigi mingi seelikukütt ta ei olnud. Talle meeldisid tüdrukud, nagu ikka noortele
Sulased seisid teistest talurahvarühmadest veelgi madalamal: sulaseraha ei tasu nad feodaalile ise, vaid seda teeb talupidaja (vastutab ka seadusterikkumiste eest). Talupere- Talupere pole talupidaja perekond, vaid tegemist on talumajapidamisel rajanev leibkond. Pere kandev osa oli pererahvas ehk peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Peremees esindas peret, korraldas talutööd, palkas sulased ja tüdrukud. Sulasrahvas oli ebapüsiv, sest sulased ja teenijatüdrukud vabetasid teenistuskohti. Ühel aastal oli teenijaid, teisel aastal mitte, kõik sõltus pererahva töö kandevõimest. Talutööd jagunesid meeste- ja naisetöödeks. Meeste hooleks oli künd ja külv, töö -ja majapidamisriistade valmistamine ning parandamine, metsatöö, voorid, veotööd, hobuste eest hoolitsemine, ehitamine. Naised pidasid loomi, ketrasid lõnga, valmistasid riiet ja rõivaid, hoolitsesid toidu ja laste eest. Ühistöödeks oli sõnnikuvedu, heinategu, viljalõikus, rehepeks. Lapsed võtsid
annaabi.ee 
