Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid
Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku vöi Peamselt orjatööl pöhinevad suurmaavaldused rendidtud maad latifundiumid. § 25 Ühiskond ja eluolu Senaatorid: päriliku vöimuga aadliseisus, kujunes välja mobiliteetide hulgast, rikkuse allikas maa rentimine, nende hulgast valiti senaatoreid körgeimaid riigiametnikke, tunnus: valge ja purpur tooga. Ratsanikuseisus: enne Mariuse reforme teenisi ratsaväeosas, hiljem moodustasid körgema keskklassi, nende hulgas on maa, kaubandus-, käsitööettevötete omanikke, paljud neist tegelesid riigifinantsidega Käsitöölised: väikesed töökojad laostuseid, esile töusid orjatööl paseeruvad suurettevötted, osa neist rikastus, suurem osa muutus proletaarideks, kodanikuöigused säilised Talupojad: väiketalupojad laostusid ja proletariseerusid, talupoegade maa läks völgade katteks suurmaaomanikele, asusid linnadesse elama Proletaarid:
hariduse järele.Esimesed sõjakoolid loodi 15. sajandil algul oli tegemist õppeüksusega kus kogenumad sõjamehed õpetasid nooremaid. 16.-17. sajandil hakati looma rüütliakadeemiaid, kus üldainete kõrval õpiti ka sõjanduslikke distsipliine. Esimesed puhtsõjaväelised kasvatusasutused olid kadetikorpiused mis arenesid välja Louis XIV ajal Prantsusmaal rajatud kadetikompaniidest, kus noored aadlikud teenisi seni kuni nad said ohvitseripatendi.Saksamaal asutas esimese kadetikorpuse Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I. Järgmist etappi sõjaväelises arengus tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. sajandi keskel ja II poolel Prantsusmaal,Austrias ja Preisis. 19. sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kellele väeteenistus tähendas elukutset ja andis elatis, ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse.
Sageli olid nad maata j aotsisid teenistust sulastena ja hooajatöölistena. Burlakk oli väga levinud teenistuse saamise koht Põhiline funktsioon parvesid või laevasi dkallast mööda vedada, enamasti just vastuvoolu. Burlakki rakendid olid 4- 100 artelli moodustda, olenes laeva suurusest. Hooajatöö, tegutsesid sügisel ja kevadel+ suvel. Paljud maata tp ja prisorje oli hõivatud tööjõuna otseses tööstuses ( eriti uurali tööstusettevõtetes) Teenisi palka nau vabrikutöölised, samas olid ettevõttega isiklikult seot. Kui ettevõttel läks hästi oli ka tööstusorjadel soodustusi. Kuie ttevõttel läks aga halvasti, siis võidi ka väga paju vireleda. Samas igal juhul, isegi kui hästi läks, said nad 3-4x vähem palka kui omal jõul palka oleks saanud. Suur osa oli ka riigitp (Kazevnnõe kpestjane) e kroonutp. Ei saanud maast lahus osta või müüa. Ei nim pärisorjadeks. Teatud tingimustel oli neil õigus sots staatust muuta ( nt
annaabi.ee 
