Uus valitseja toetus senisesse võimuladvikusse kuuluvate bojaaride asemel oma isiklikele lähikondlaste ning teenisaadlile, kelle elatis sõltus tsaari annetatud maavaldustest. 1558.aastal alanud Liivi sõjaga tahtis tsaar Balti riigid vallutada, kuid see ei õnnestunud. Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased ning alustas avalikku terrorit. 1565.aastal jagati riik kaheks: ühes osas valitses vormiliselt bojaarid ja teine, mida nimetati opritsninaks. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava opritsnikute maleva, mis hoidis hirmul kogu riiki. 1560.aasta talvel sõjakäigul Novgorodis röövisid nad linna paljaks ja tapsid üle 40000 inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatud keeva vee katlasse. Vägivallaõhustik valitses Venemaal Ivan Julma surmani. Teiste hulgas tappis tsaar tüli käigus oma poja. Ivan IV (1533-1584) Katariina II
Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõdades. 1565. aastal jagati kogu riik opritšninaks ja žemštšinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritšnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritšnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava kuue tuhande mehelise opritšnikute maleva, miss hoidis kogu riiki hirmu all. 1570. aasta talvel opritšnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle neljakümne tuhande inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee katlasse.Pärast krimmitatarlaste rünnakut ja Moskva mahapõletamist 1572. aastal opritšnina ametlikult küll kaotati, kuid terroriõhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani.
aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning nõudis erakorralisi volitusi. 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritsnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava 6000-mehelise opritsnikute maleva, kes hoidis kogu riiki hirmu all. Varem võimuladvikusse kuulunud pagesid repressioonide hirmus välismaale, mis andis adekvaatsuse kaotanud tsaarile kinnitust ümberringi valitsevast reetmisest. 1570. aasta talvel opritsnikute korraldatud sõjakäigul Novgorodi rööviti linn paljaks ja tapeti üle 40 tuhande inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatavad keeva vee kateldesse. Pärast
annaabi.ee 
