Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne..
hea kasutusoskus. Nii ühel kui ka teisel juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad. Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille sihiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Suhtluspartneri isiksusega arvestamine ja head suhtlusalased teadmised ning oskused on eelduseks headele suhetele, mis algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest. Selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks, vastutab loomulikult klienditeenindaja, sest see on tema töö, mida tuleb teha hästi, ükskõik kuidas käitub klient. Suhtlus on alati kahesuunaline protsess, kas see üldse toimis ning kui hästi, selgub vaid asjakohase tagasisideme saamisel. See kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ning näitab kuidas sellest aru saadi. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist ning on alati vajalik,
Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab klienditeenindaja, sest temale on see töö, mida tal tuleb parimal viisil teha vaatamata sellele, kuidas käitub klient või milline on tema suhtlusalaste teadmiste ja oskuste pagas. Teenindaja ei saa üldjuhul jätta teenindamata ühtegi klienti, kes ei suuda või ei soovi omalt poolt suhtlust toetada. Erandiks võivad olla vaid n.ö ohuolukorrad (teenindajale, teistele klientidele või
Kuula hoolikalt ja kaasaelavalt Kontrolli kas said kliendist õigesti aru Räägi selgelt ja aeglaselt Ütle mida sa kliendi probleemiga ette võtad Tee lõppkokkuvõte Soovi kliendile midagi head Enne jutu alustamist küsida: kas saate minuga rääkida Telefoni suhtluse puhul on samuti oluline, et pakuksite vabatahtlikult oma abi! Kes juhib telefonivestlust kas klient või teenindaja 17. Teenindussuhtlus (Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad) Kuidas muuta indiviidikeskset käitumist isiksusekeskseks: Kliendile soodsa esmamulje jätmine Meeldivaks suhltemiseks sobivad suulised ja mitteverbaalsed väljendusvahendid Kuulamine on oluline Sobival ajal sobivad küsimused Peamiste suhtlemistakistuste ületamine Öelda tuleb alati seda, mida Te saate kliendi jaoks teha, mitte aga seda, mida Te ei saaa kliendi jaoks teha!