· Eraldi töösfäär ja puhkesfäär- loteriid, kabareed, kasiinod iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Hakkas kujunema 20.saj viimasel veerandil. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. · Kõrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses · Vaja on hoopis teistsugust tööjõudu- haritud spetsialiste, teeninduspersonali · Mitmekesised väärtushinnangud iseloomusta põhjalikult infoühiskonda Õ lk 5 - 12 Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades max kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Tehnoloogiate ja kommunikatsioonivahendite arendamine teeb infot massiliseks ja kättesaadavamaks. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda Õ lk 5 - 12
y efektiivsuse (tootlikkuse) suurendamise abinõude plaani optimeerimine (max efektiivsust, tööviljakust) y materjalide ratsionaalne lõikamine (min jäägid) y segude (dieedi) ratsionaalne koostamine y tootmise (teeninduse) ratsionaalne paigutamine (min tootmis(teenindus)kulud) y varude optimeerimine (min kulud) y transpordiülesanded (min veomaksumus, tarbijad saavad kõik, mida tahavad) y (mass)teeninduse ülesanded: teeninduspersonali optimaalne koosseis (suurus) - kui palju teenindajat on vaja? kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte?, teenindavate ja teenindaja keskmine seisuaeg (seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid
y efektiivsuse (tootlikkuse) suurendamise abinõude plaani optimeerimine (max efektiivsust, tööviljakust) y materjalide ratsionaalne lõikamine (min jäägid) y segude (dieedi) ratsionaalne koostamine y tootmise (teeninduse) ratsionaalne paigutamine (min tootmis(teenindus)kulud) y varude optimeerimine (min kulud) y transpordiülesanded (min veomaksumus, tarbijad saavad kõik, mida tahavad) y (mass)teeninduse ülesanded: teeninduspersonali optimaalne koosseis (suurus) - kui palju teenindajat on vaja? kui palju peab olema teeninduskanaleid, punkte?, teenindavate ja teenindaja keskmine seisuaeg (seisuaja minimiseerimine), teenindavate keskmine arv teeninduse ootel (järjekorra pikkus optimeerida), optimaalse teenindusnormi arvutamine, teeninduskulude minimeerimine. Optimeerimise täpsus ja võimalikud vead: y mudeli struktuur ei ole õige y mudel ei sisalda olulised tegureid
Samas Eesti astumine Euroopa Liitu ja Schengeni ala laienemine ei ole mõjutanud töövõtjate liikumist Eesti ja Soome vahel nii, nagu kardeti. Soome ametiühingute keskliit hirmutas kunagi 400 000 eestimaalase valmisolekuga tulla Soome tööle. Täna töötab Soomes püsivalt või pendeldab regulaarselt maade vahel hinnanguliselt 35 000 Eesti kodanikku. Paljud Soomes oodatud töökäed on siiski tulemata jäänud. Soomes on viimastel aastatel suurenenud vajadus vene keele oskusega teeninduspersonali järele. Ida-Virumaa piirkond Eestis võiks pakkuda selle probleemi lahenduseks arvestatavat ressurssi. Soomes elab veidi üle 5,4 miljoni inimese. Kokku on tööealisest elanikkonnast (vanuses 18-64) tööga hõivatud 2.3 miljonit inimest. Töötuse määr on Soomes veidi madalam, kui Eestis ehk siis umbes 207000 inimest, mis teeb 7,4% koguelanikkonnast. (Tilastokeskus, 2012) Hetkeseisuga riigi tööealiste inimeste hulk väheneb tänu vananevale elanikkonnale
annaabi.ee 
