· Teenindussüsteemis oleku keskmine aeg: W= W = 0,5 tundi, ehk 30 minutit · Järjekorras ootamise keskmine aeg: Wq = Wq = 0,5 tundi, ehk 30 minutit · Läbiviidud analüüsist selgub, et teenindussüsteemi tegevus on tundlik sisendvoo intensiivsuse ja teeninduskanalite arvu muutuste suhtes. ARK'i Pärnu büroo saab otsustada täiend infole tuginedes, kas on otstarbekas puhkepäevadel töös hoia ainult ühte teeninduskanalit. Asutuse seisukohalt oleks see äärmiselt halb otsus, kuna järjekorrad venivad pikemaks ja ooteaeg järjekorras kasvab poolele tunnile. Paljudele inimestele võib selline olukord olla vastuvõtmatu. Samuti oleks keskmiselt järjekorras koguni umbes viis inimest. Usun, et sellised arvutuste vastused ei nõua pikemat analüüsi ning on selgesti mõistetavalt mitte kasulikud.
1.Valisin teenindussüsteemiks Eedenis asuva Denim Dream Outleti ning uurin järjekorrateooria abil teeninduskanali koormatust ning tööseisakuid. 2.Denim Dream Outlet(edaspidi DDO) tegeleb valmisrõivaste jaemüügiga. Müügil on tuntud brändide rõivad. Kauplus on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-st kuni 21-ni.DDOs on üks kassa, kus saab ostu eest maksta ning esmaspäevast reedeni tööaegadel üks teeninduskanal, nädalavahetustel ning allahindluspäevadel on kauplusel 2 teeninduskanalit. Järjekorrad tekivad, kui teenindaja aitab kliendil, näiteks õiges suuruses meeldivat püksipaari valida. Ka kahe teenindajaga tekib järjekordi, kui teenindajad aitavad kliente rõivaste valimisel. Teenindajad on suhteliselt koormatud, kuid järjekorra tekkimisel ei pea seal kaua ootama, sest teenindajad näevad/tajuvad päris kiiresti, et keegi soovib maksta ning kiirustavad kassaaparaadi juurde. Kõik tellimused saavad rahuldatud ning pole näinud ühtegi rahulolematut klienti
aastal, kui teenindusorganisatsioonide jaoks oli probleemiks vähegi sobivate teenindajate leidmine ning sageli palgati inimene, kes suurema valiku olemasolul ei oleks sõelale jäänud. Teenindusettevõtetel on peale sobivate inimeste leidmise ja algteadmiste andmise jätkunud aega tegeleda ka kvaliteediga. Eelmisel aastal pöörasid ettevõtted võrdselt tähelepanu nii otsese teeninduse kui ka veebiteeninduse kvaliteedile. Veebiteenindust ei vaadelda enam kui teisejärgulist teeninduskanalit, klientide pöördumistele ei jäeta vastamata ega reageerimata, hinnang veebiteenindusele on võrdne hinnanguga otsesele ehk näost näkku letiteenindusele. Kui üle- eelmisel aastal jäi vastuseta 21 protsenti e-kirjadest, siis eelmisel aastal vaid kuus protsenti. Samuti on rõõmustav e-kirjadele vastamise kiirus, 73 protsenti pöördumistest saavad vastuse samal päeval, 11 protsenti järgmisel päeval.