99 - RT I 1999, 10, 156) 7) maakonnaarstil - ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal; 8) teistel järelevalveorganitel vastavalt seadusele. (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953) (3) Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad, toodete märgistamise eeskirjad, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirjad, samuti seaduses nimetatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks. Toodete või teenuste üksikutele liikidele esitatavad tarbijate õiguste tagamiseks muud kohustuslikud nõuded kehtestavad vastavad ministeeriumid Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. 15.Lepinguliste kohustuste liigid
eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta. Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. Lepingute liigitus Õigusharude alusel
(vähemalt 3 korda). Lepinguõiguse allikad Kuni VÕS jõustumiseni oli lepinguõiguse olulisemaks allikaks Tsiviilkoodeks (TsK), mis jõustus 01.01.1965. Oluline allikas on ka TsÜS ning teisedki seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme. Nt autoriõigus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus jne. Lisaks eeltoodule reguleerivad lepingulisi suhteid ka Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) määrused. Nt mitmesugused eeskirjad teeninduseeskirjad, sõitjate veoeeskirjad; riigi vara võõrandamise kord jne. Üksikute lepinguliikide kohta võib sätteid leida ka kohalike omavalitsuste otsustes ja korraldustes. Nt üüripiirmäärad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks. Olemasolev õiguspraktika omab sellest hoolimata suurt tähtsust samalaadsete suhete käsitlemisel. Tähtsaim rahvusvaheline allikas on 11.04.1980. Viini konventsioon. Lepingute liigitus 1
annaabi.ee 
