F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel a müües me teeniksime tagasi algse investeeringu tulevikuväärtuse. ava tulususe) langemisel 1% võlakirja väärtus tõuseb 6,27%. 2. Ülesanne Oletame, et ettevõtte CFO (Chief Financial Officer) on läinud uuele tööle ning jätnud koha Teile. Teile optsioon boonuspaketi ühe osana
umbes 250t/a. Seega saab ühelt hektarilt aastas umbes 0,0125 tonni ehk 12,5 kg marju. Kuna umbes kolmandik läheb kaduma, kas jääb kahe silma vahele korjamisel, tallatakse laiaks või keegi teine sööb ära, siis kätte saame umbes aastas 8 kg marju. Kuna nõmmikutes kasvatame enamasti mände siis ühe metsa põlvkonna aeg on 80 aastat, seega saame ühe põlvkonna jooksul 640kg marju hektari suuruselt metsalt. Pohla kilo hind on umbes neli eurot, seega teeniksime puhtalt marjade pealt ühe põlvkonna jooksul 2560 TULU PUIDUST (http://www.keskkonnainfo.ee) Ligikaudu saame ühe põlvkonna jooksul nõmmemetsast puitu 250tm/ha. Keskmine tihumeetri hind jääb kuskil 45 euro kanti, seega saame põlvkonna jooksul tulu umbes 11250 VÕRDLUS Pohla korjamisest saame tulu põlvkonna jooksul umbes 2560, puidust umbes 11250 ning mesindusest umbes 95200. Pohla korjamisega teenime 4 korda vähem kui puidu
tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida). Võlakirjaga kaasnev Silvia Kuusk intressimäärarisk ehk võlakirja intressitundlikkus sõltub üheaegselt nii kupongimaksete suurusest kui ka võlakirja kestusest kustutustähtajani (term-to-maturity). Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega, s.t päeva, millal me investeeringut müües teeniksime tasa alginvesteeringu tulevikuväärtuse. Seega on duratsioon omamoodi tasuvusaja näitaja, mis võtab arvesse raha nüüdisväärtust, s.t reeglit, et kroon täna on väärt rohkem, kui kroon homme, sest tänase krooni saame kohe panna raha juurde teenima. Võlakirja duratsioon võtab arvesse mitte üksnes põhivõla tagasimakse kustutustähtajal, vaid ka vahepealsete kupongimaksete suuruse ja ajastatuse. K õige lihtsam on leida diskontovõlakirja duratsiooni
Valfa=Vbeta=220 milj. Seega, Beeta õiglane hind = (10x22 60milj)/20 milj = 8 eurot. 39 b) Näeme, et Beeta on ülehinnatud. Õige strateegia oleks müüa ülehinnatud beeta maha ning osta asemele ekvivalentne aktsia mis on saadud Beeta matkimise teel läbi Alfa. Ehk siis müüa näiteks 20 Beetat, osta 10 alfa aktsiat ning laenata 60. Seega teeniksime kohe 220 220 + 60. Sisuliselt me ostame müüme Beetat kõrgema hinnaga ja ostame Beeta kohe asemele hoopis madalama hinnaga. Eeldame (seda seminaris ei arutatud), et saame laenata samadel tingimustel mis ka Beeta (või siis investeerida Beeta võlga). 1. Ülesanne. Selgitage, millistel tingimustel võib ettevõtte otsust suurendada dividendimakseid aktsia kohta pidada a) positiivseks uudiseks ja b) negatiivseks uudiseks. Lahendus: a
annaabi.ee 
