See loomulikult viskas Salieri Mozarti vihatulle puid juurde, kuna tema näost oli juba näha, et sellest nn "vürsti juurde lisamisest" arvas Salieri kui tema loo rüvetamisest. Suurem osa filmist räägib sellest, kuidas Salieri soovis teada saada Mozarti loomingu saladusi. Selle tulemusena saatis ta Mozarti poole spiooni, kes oli teenijanna. Kuid Salieri kahjuks oli see tegevus mõttetu, kuna ta ei saanud teenijannalt mitte mingisugust tähtsust omavat infot Mozarti geniaalsust saab väljendada ka sellest, et ühel ööl ilmus tema ukse taha anonüümne maskiga mees, kes pakkus talle tööd väikse kotikese täis kuldmüntide eest. Tööks oli ühe ööga valmistada reekviem. Mozart võttis töö vastu, kuna ta polnud oma naisega just kõige rikkam, sest Mozartile meeldis raha laristada. Geniaalne on see selle suhtes, et paljud
tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine oma sisimas oli alati otsinud. Väga kaunis oli esimese vaatuse lõpus kõlanud Violetta laul. Vahepeal ajas see meeletult kõva ja ilus hääl peale kananaha. See oli tõesti võimas! Teises vaatuses hakkasid sündmused juba väga kiiresti arenema. Möödunud on kolm kuud. Violetta ja Alfredo elavad õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal. Alfredo kuuleb teenijannalt, et Violetta tahab müüa ära tõlla ja enda hobused, kuna nende raha on lõppemas. Alfredo au on riivatud ja ta sõidab otsekohe Violetta asemel Pariisi nende rahaasju ajama. Tema äraoleku ajal tuleb neile külla Alfredo isa. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõuab mees, et neiu loobuks Alfredost, sest noormehe õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui Alfredo oma häbiväärset elu Violettaga ei lõpeta. Violetta teab, et tal pole jäänud kaua elada ning on
» «Küllap näete ka teie seda kõike veel oma silmadega,» ütles Aramis ohates. «Ei maksa sellest enam rääkida,» ütles d'Artagnan. «Põletame ära kirja, mis teile kahtlemata teatab mõne teie griseti või toatüdruku uuest truudusemurdmisest.» 294 «Missuguse kirja?» hüüdis Aramis ägedalt. «Kirja, mis saabus teie äraolekul ja mis anti minu kätte teile edasitoimetamiseks.» «Kellelt on see kiri?» «Ah, mingilt nukralt teenijannalt või mõnelt meeltheitvalt grisetilt. Võib-olla proua de Chevreuse'i toatüdrukult, kes oli sunnitud oma käskijannaga Tours'i tagasi minema ja võttis uhkeldamisesoovist lõhnastatud kirjapaberit ning pitseeris kirja hertsoginna vapiga.» «Mis te seal räägite?» «Oh, ma olen ta vist ära kaotanud,» ütles noormees salakavalalt, teeseldes kirja otsimist. «Õnneks on maailm haud, inimesed ning järelikult ka naised on varjud ja armastus on tühine tunne.»
annaabi.ee 
