Film põhineb Tracy Chevalier romaanil. Film on oma nime saanud samanimelise maali järgi , mida maalis hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer. Film kasutab heledat värvilahendust nagu on näha Vermeer’i maalidel. See on 2003 aasta draamafilm. Lühikokkuvõte filmist Film räägib häbelikust tüdrukust nimega Griet, kes elab oma perega Hollandis. Pärast seda kui ta isa poimedaks jääb satub nende pere hätta ja griet peab minema teenijannaks maalikunstniku Johannes Vermeer’i juurde. Griet puhastas Vermeeri ateljeed, kus hiljem Vermeer ise õpetab tüdrukule värvide segamist ja valguse mängu. Majapidamistööde kõrvalt peab neiu mängima modelli, et täita rikka patroon Van Ruijven’i soov, maalida Grietist portree. Catharina ( Vermeer’i naises) , tõusis kadedus Grieti vastu ja nõudis näha maali, kus on Griet tema pärlkõrvarõngaga.
Wolandi kaaskonda kuuluvat Azazellot võib nimetada nende kamba kõige kalgimaks ja õelamaks liikmeks, kes ründab inimest pigem otse, kui petab ja püüab teda lõksu. Teda kujutatakse lühikese, laiaõlgse, punajuukselise mehena, kes kannab kõvakübarat. Tema oli see, kes saadeti Margaritale kreemi viima, mis viimase nõiaks muundab. Saatanliku kamba ainus naissoost liige on Hella, vampiir, kes täitis kõiki ülesandeid. Woland nimetab teda tõhusaks, kiireks teenijannaks, kes saab kõigega hakkama. Samas on ta ainus liige, kes ei osalenud romaanis aset leidvas viimases lennus, mis võib tähendada, et ta ei olnud nii tähtis osaline Wolandi kambas. ,,Meistris ja Margaritas" kujutatud kurat ja tema kamp on väga eriline ning ei vasta ilmselt täielikult tavapärasele ettekujutusele saatanast, kuna neis oli midagi inimlikku, intelligentset ja isegi heatahtlikku.
Hiljem lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837/38) ja tegid Dickensi maailmakuulsaks. 1836. aastal abiellus kirjanik Catherine Hogarthiga ja alustas tööd oma esimeste romaanidega. Nende hulka kuuluvad "Oliver Twist" (1838) ja "Nicholas Nickelby" (1838/39), kus ta kasutas oma vanaema elulugu, kes oli olnud ühes aadliperekonnas teenijannaks. 1841/42 aastal viibis Dickens USA-s ja kirjutas sellest reisikirjelduse. Tema esimene jõululugu "Jõululaul proosas" (1843) vallandas tõelise jõulubuumi. Aastatel 1844-1846 järgnesid reisid Itaaliasse, Sveitsi ja Prantsusmaale - Pariisi. Oma hilisemates teostes tegeles Dickens üha enam sotsiaalsete teemadega, näiteks autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849/50) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). 1858
jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I, Karini abielu, teenijannaks Tiina kuid I ei saa aru, et see tema, abielu kriis, tuleneb erinevatest eluvaadetest, maj. kriis. I põhj. Kogemata Karini surma. V I Vargamäel üritab füüsilise tööga süütunnet leevendada. Kesk prob. kas mineviku vigu võimalik leevendada? Armastuse, kahetsuse abil on. Tiina tuleb Vargamäele, lahkuvad koos. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" romaan muinaslugudel Kaval-Antsust, Vanapaganast. Jumal kahtleb, kas tema
tulemusena teada saanud, mis köidab mehi ja naisi partneris ja voodielus enim. Meeste ja naiste seksuaalsed fantaasiad on erinevad, kuigi mõlemad võivad fantaseerida masturbeerides või partneriga vahekorras olles. Mehed unistavad ja fantaseerivad naistest 2 korda rohkem. Meeste tüüpilised seksuaalfantaasiad on seks süütuga, seks kolmekesi (kolmas isik võiks olla meelsamini naine), ekstreemsed paigad (seks kontoris, rannas, riietuskabiinis, autos), rollimängud (naine riietub teenijannaks, arstiks vms.), seks võõraga, teiste inimeste seksuaalvahekorra pealt vaatamine, seksiorgiad või olla seksuaalselt alistatud ühe või enama naise poolt. Paljudel meestel on seksfantaasiaks ka seks omasoolisega. Naiste tüüpilisemad seksfantaasiad on vahekord võhivõõraga, seks avalikus kohas, sunnitud seks, vahekord teise naisega, grupiseks, ekshibitsionism ja pealtvaatamine. Naiste seksfantaasiad erinevad meeste omadest kuna nad kalduvad patustamisele ühiskondlike normide vastu. Seks
see on tema elu ja nii lihtsalt on. Offred vaid mainib vahel, et naisi tuleks kohelda pisut paremini, lubades neile rohkem privileege, kuid see on kõik. Tegu on üsna kohanemisvõimelise ja lepliku inimesena. Ta tegi nii, nagu kõik tegid, nagu kõik pididki tegema. Oma olemuselt on Offred alluv naisterahvas, kes ei soovi probleeme ning peab õigemaks käituda vastavalt sellele, nagu temalt oodatakse. Kuna ta pole oma ametit ta endale ise valinud, ei iseloomusta teenijannaks olemine teda mitte mingist aspektist. Nii palju kui ta kõneleb oma emast, on ta temast hoopis teistsugune, ema oli mässumeelne, tema on rahulik ja ratsionaalsem. Oma kodus oli ta armastav abikaasa ja tema mees oli kodus see, kes võttis vastu otsuseid ja oli naisele toeks. Offredi suhted oma peremehega olid head, nad kohtusid salaja ja mängisid sõnamängu ning siis vahel sai ta komandörilt ühtteist kingituseks. Komandöri naisega olid tema suhted jahedad ning nad ei sallinud üksteist