tegelasena. Alice oli sündinud 1894. Ta küüditati 1941 ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. Mälestuse jäädvustamine Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal. Samuti loodi 23. detsembril 1938. aastal kolonelleitnant J. Soodla eestvõtmisel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, kelle järglaseks tänases taasiseseisvunud Eesti Vabariigis peab end J. Kuperjanovi Selts. Selts asutas 2010. aastal leitnant Kuperjanovi teeneteristi ja leitnant Kuperjanovi mälestusmedali, millega autasustatakse neid kodanikke, kelle tegevus Eesti põliselanike heaolu eest on olnud läbipaistvalt aus, sihipärane ning ennastohverdav.
1999. aastal Mälestusmedal: 10 aastat taasiseseisvunud Eesti kaitsejõududes 1999. aastal Teise klassi teeneterist relvastatud vastupanu eest 1999. aastal Eesti kaitseleegioni teeneterist. 2001. aastal Malta vabariigi rahvuslik aukaaslase teenete medal. 2001. aastal Suur St. Maurice-i ja St. Lazare-i rist 2001. aastal Suur rist Prantsusmaa teenetemärgi eest 2002. aastal Adam Smith-I nimelise autasu 2003. aastal Polak-i autasu 2005. aastal pälvis ta Eesti kaitsejõudude teeneteristi 2006. aastal Sai Mart Laar Milton Frielman-I autasu 24.10.2007 ühtul anti IRL-i esimehele Mart Laarile Ameerika Ühendriikides Michiganis üle Actoni Instituudi Usalduse ja Vabaduse auhind.Seda omistatakse väärtuste kaitsmise eest. Mart pälvis autasu selle eest, et on peaministrina aidanud Eesti välja tuua postkommunilikust poliitilisest ja majanduslikust madalseisust nong reformide kaudu muutnud Eesti üheks maailma dünaamiliseima majandusega riigiks. AVALDATUD KIRJANDUS
aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal sai Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto
Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna
kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Kross valiti 1992 . aastal Mõõdukate nimekirjas VII riigikokku, kuid 23.septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari
lahtised harud jäävad allapoole. 3.6 Teeneterist 42 mm kõrgune ristikheinarist, mille keskel on sinise medaljon, millel on organisatsiooni hõbedane embleem. Risti ja medaljoni servad ning aumärgi tagumine külg on kullatud. Märki kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Halli põhitooniga lindi keskel on tumesinine 12 mm laiune tripp, sellest kummalgi pool 3 mm laiune kollane tripp. Lindi äärtel on 2 mm laiune valge tripp. Teeneteristi kantakse tsiviilriietel vasakul pool rinnas Eesti riiklike teenetemärkide ja Kaitseliidu teenetemärkide järel ning enne välismaiseid aumärke, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisiti. Vormiriietusel kantakse märki kaitseväe vormi kandmise korra kohaselt. 3.7 Vorm Kodutütarde vormiriietuses eristatakse esindus- ja laagrivormi. Esimene koosneb tumesinisest kollase tutiga mütsist, puuvillasest sinakashallist
pidas kirikus teenistuse peapiiskop Jaan Kiivit(Lisa9). Juhatuse otsusega asutati Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist. Aumärgi kujundas Eesti Muinsuskaitse Seltsi heraldikakol- leegiumi esimees Priit Herodes. Teeneteristil on kaks varianti: taassünnimärgi südamikuga teeneterist antakse tsiviilisikutele ja Vabadusristi südamiku kujutisega aumärk kaitseväe ja vabadusvõitlusega seotud isikutele. (Lisa 10 ) Teeneteristi on pälvinud: Välis-Eesti peapiiskop Udo Petersoo ja konsistooriumi asepresident Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar,
annaabi.ee 
