kodule uue ilme. Varsti kinkis ta ka reformaatorile lapse ning Luther õppis oma naist enam ja enam armastama. Luther on ka kirjutanud: ,,Mul on vaga ja ustav naine, ta ei riku mu elus midagi. Oh armas Jumal, abielu ei ole mingi loomulik asi, vaid Jumala eriline kingitus, kõige magusam ja kõige karskem seisus..." 2. Martin Lutheri mõjud Luther mõjutas reformatsiooni kui ka haridust. Tema mõjusid on palju ning tema mõttekäike haridusest ja teenekaid tõlkeid aitamaks õppida on hinnatud üle Euroopa kõrgelt. Ka Eesti keel ja kultuur on saanud mõjutusi nii reformatsioonist kui ka Martin Lutherist endast kas või piiblitõlke näol. 2.1 Reformatsioon Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri
vabadussõjalased ehk vabsid ehk vapsid. Esimene üle-eestiline Vabadussõja veteranide kongress toimus 1930. aastal, mil arutluse all olid veel peamiselt veteranide eluolu küsimused. Kuid järk-järgult organisatsioon politiseerus, juba 1931. aastal hakati arutama põhiseaduse muutmist, 1932. aastal aga otsustati hakata liikmeks võtma juba ka Vabadussõjas mitteosalenud isikuid. Vapsidega liitusid paljud, keda ühendas rahulolematus valitsevate oludega. Nende hulgas oli suur hulk teenekaid sõjamehi, kes tundsid, et neil kui Eesti eest võidelnud ja kannatanud meestel on ka suurem õigus öelda, kuidas asjad riigis peaksid olema. Paljudel juhtudel liitus sellega ka isiklik kibestumus kehva elujärje või takerdunud karjääri pärast. Kes tagab stabiilsuse? Tooma huvi vapside tegevuse vastu on seepärast täiesti loogiline, samuti kui energilise tegudemehe Ploompuu kaasaminek liikumisega. On oluline mõista, et tollal aimasid vaid
Kunsti ja kultuuriüritusi toetava findi idee tekkis juba omariikluse algul, kuid majandusolud lubasid selle teostada alles 1925. aastal, mil Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurikapitali seaduse. Kultuurikapitali arvele jooksis kindel protsent teatud tulude maksudest. Kapitali eesmärgiks oli luua, ülal pidada ja toetada asusutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ning rahaliselt aidata teenekaid loovisikuid, samuti nende perekondi. Kuus sihtkapitali- kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur ning ajakirjandus. 1930 aastatel vähendati sihtkapitalide iseseisvust ja suunati pool laekuvaist summadest Vabariigi Valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Seega sai toetada ettevõtmisi, mis otseselt ühegi sihtkapitali valdkonda ei kuulnud. Kultuurikapital üleüldiselt oli väga positiivne ja toetav nähtus, toetades aktiivselt eestis arenevat kultuurikihti.
annaabi.ee 
