surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud. Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43. Missugused arusaamad teispoolsusesse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Hingedeaeg lahkunuid oodatakse koju, mardi-kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi. Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu, teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala ja Hiiela asukad üldiselt äijolased, manalased.
· SvarkálÅeimr tumedate haldjate ehk Svartalfarite kodu · Niavellir (Nidavellir) päkapikkude maailm · Jtunheimr (Jötunheimr) hiidude/ jöötunite maailm 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Hingedeaeg = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest 29
hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha. Siiralt kirjutatud luuletused, kõrgustesse püriv. Liikumine, mereleminek on sulaaja tüüpiline motiiv, kus minnakse avastama uusi maailmu. Ka teises kogus ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) ennustatakse suuri algusi ja teekonnamotiiv. Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes). Kodumotiiv ja pere ühtehoidmine on Rummo varases luules tugev, kuid see on raskuse või painega seotud
annaabi.ee 
