vahepeal mootori välja umbes 30-ks sekundiks. ABS pidurisüsteem · ABS-i lühendist (Anti Lock (skid) brake system. Sai alguse lennunduses 1950- ndatel. Esimene süsteem autodel 1965 Jensen FF (Dunlop Maxaret analoogsüsteem) 1978 Boschi esimene ABS süsteem 1995.a üle 50protsendi uutest autodest on varustatud ABS-iga · ABS-i tarvidusest ja teoreetiline põhjendus eelistele ja puudustele eelised enamustel teekatetel kindlustab suurima aeglustuse ja tagab sõiduki juhitavuse. Puudus keerukas ning teatud teekatetel (kohev lumi, kruus ja sile jää koos naastrehvidega ei toimi nii efektiivselt kui läbilibiseva ratta korral). Läbilibisemise mõiste ja sobilik vahemik ca 15 kuni 30 protsenti · Sõsteemi üldkomponendid: lisada pildid: · Üldine tööpõhimõte: rataste pöörlemiskiiruse (nurkkiirenduse) analüüs ning
Tsikli test – abs-ita on tsikkel juhtimatu ja pidurdus teekond on poole pikem kui abs-iga pidurdades ning tsikkel jääb juhitavaks. Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise
transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. [1, lk. 3] 5 2.3. Riigiteede seisukord Alates 1995. aastast on riigiteedel mõõdetud teekatete tasasust* (IRI International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Alates 2014 aastast mõõdetakse teekatte roopa sügavust samuti uue laserseadmega, mis võimaldab mõõta kogu sõiduraja laiust ala
põhimaanteedel 1,3% ja tugimaanteedel 0,9%. Kõrvalmaanteedel liiklussagedus aga vähenes 3,6%. Suurima liiklusega riigimaantee lõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril põhimaanteel nr 4 (E67) TallinnPärnuIkla, mille lõigul 13,0-13,7 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 411 autot ööpäevas. 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused Alates 1995. aastast on riigimaanteedel mõõdetud teekatete tasasust 1 (IRI International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust.. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos teekatte tasasuse mõõtmisega ja selleks on kasutusel uus täpsem laserseade. Teedel liiklemise mugavust näitab teekatte tasasus. Tasasuse muutumise graafikud
annaabi.ee 
