rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudusaab mingilgi määral kaasa rääkida asjades, mis on olulised. Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist.Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on jätnud noortele sellest halva mulje ja sellepärast ei oldagi huvitatud sellest nii palju, et ise kord poliitik olla. Ja on ka osa noori, kes osalevad poliitikas enda teadmata. Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine.
Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudu saab mingilgi määral kaasa rääkida asjades, mis on olulised. Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on jätnud noortele sellest halva mulje ja sellepärast ei oldagi huvitatud sellest nii palju, et ise kord poliitik olla. Ja on ka osa noori, kes osalevad poliitikas enda teadmata. Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. Või kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja
Või siis kui minna valima siis valitakse ikka see nimi mis pakub lihtsalt meile noortele nalja. Selle asemel, et küsida, miks Eesti noored ei tunne huvi poliitika vastu, peaks hoopis küsima, kuidas panna noori poliitikast rohkem huvituma. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Teisisõnu, noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Osavõtt vabatahtlikest, näiteks jalgrattateede eest võitlevatest organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. See ekslik arvamus on laialt levinud ning kindlasti on seda ka raske murda. Ja pole vajagi. Kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad Euroopa tarkvarapatentide direktiivi vastu ning võidavad kõigi kuue Euroopa Parlamendi Eesti saadiku hääled, on see edukas poliitikas osalemine. Ükskõik, kuidas me seda ka nimetame.
annaabi.ee 
