see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colos-seum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon.
Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused: Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma betooni ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted:
Kitsast laiaks Kahe erineva laiusega raudtee oli ebamajanduslik, sest nõudis aeganõudvaid ja kulukaid ümberlaadimisi, kahte masinaparki. Seetõttu hakati kitsarööpmelist raudteed laiaks ümber ehitama. Viimane kitsarööpmeline rong sõitis Tamsalust Türile 1972. aasta 1. mail. Jaam suleti kolmeks kuuks. Töölised olid sel ajal ümberkvalifitseerimise kursustel või töötasid praktika korras laiarööpmelisel teel Tapa ja Lelle jaamas. Ehitustöödest võtsid osa sõjaväestatud teedeehitajad. 1972. aasta 7. juulil oli jaama ette kogunenud inimesi lausa murdu. Pahisedes sõitis esimene laiarööpmeline rong jaama ette läbi lahtilõigatud lindi ja peatus auväravate juures. Orkester mängis tervitusmarssi, kõlasid sõnavõtud, tervitused. Laiarööpmeline raudteeliiklus oli alanud. Mis muutus? Räägib Silvi Toom, jaamakorraldaja 1970. aastast: «Töö muutus lihtsamaks. Varem oli jaamaesine vaguneid täis, kuna oli vaja koostada ronge sõiduks Tamsalu Türi ja
iseloomule. On ka selliseid raskeveokeid, millel on pealeehitatud furgoon ning taga täis- või kesktelikhaagis. See võimaldab vedada korraga rohkem kaupa: kui poolhaagisesse mahub tavaliselt 33-34 EUR alust ja 85 cbm kaupa, siis pealeehitatud furgooni ja haagisega autole mahub ca 38 EUR alust ja 112 cbm kaupa. Viimastel aastatel väideldakse aeg-ajalt selle üle, kas lubada pikemaid ja raskemaid autoronge liiklusesse, kuid siiani ei ole teedeehitajad sellise idee üle kuigi rõõmsad olnud ning ettepanekud on tagasi lükatud. KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks
Rooma teid ehitati ikka kahe punkti ühendamiseks ja lühemat ja kiiremat teed pidi, sellest ka eesmärgid minna läbi kas või kaljude ja teed pidid olema kasutatavad igal ajal. Jõgede ületamiseks kerkisid võlvsillad. Nõrkadele pinnastele kerkisid mulded ja viaduktid. Teede paiknemise aluseks olid ikka endised iidsed teid, pikaealisuse huvides rajati kehva pinnasega kohtades paiknevad teed kuhugi mujale. Üldiselt paistsid Rooma teedeehitajad silma kvaliteediga nii teede sihtide sirguses ja tõusude sujuvuses. Sõjateede peateede laius oli 16 jalga mullete kalle nõlvakalle oli 45° h 1,2..1,8m orgudes 3,7m Sõjateedele rajati ka peenrad, et kolonnid pikaks ei veniks ja saaks laiemalt käia. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede külgedele kraavid millede vallipeale rajati ka jalgtee. Vihmavesi juhiti sillutiselt ära kallete ja kanalitega. Peenra laius oli ½ teest