nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel". See on lause, mis sobib väga hästi iseloomustama kogu romaani. Viinaklaasi juures sobis jutt üldse kuidagi paremini, kui kohtukulli ees, sest polnud vaja vastaspoolt kuulata, võis
üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel". See on lause, mis sobib väga hästi iseloomustama kogu romaani. Viinaklaasi juures sobis jutt üldse kuidagi paremini, kui kohtukulli ees, sest polnud vaja
Kuid poiss pääses ikka Pearu käes ära. Kuid kord jäi Pearule Andrese karjakoer ette ja Pearu võttis taskust püssi ning tulistas koerale otse pähe. Tagajärjeks oli Vargamäe üleaedsete esimene kohtuskäimine. Eespere nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tema tapjale. Tagapere tahtis tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha surnud koera hammustuste pärast ja karistust Mardile (edaspidi Matu). Kohus arvas Andrese koera ja Pearu tedrepojad üheväärseks. Andres oli löödud, et tõde jalule ei saanud ega saanud oma õigust kätte. Varsti said Juss ja Madis teise kraavi valmis, mis asus Andrese maa peal. 13. Krõõda surm (XVII) Sel talvel ootas Krõõt oma järgmist last ja ta tervis oli vilets. Mari ootas Jussiga oma teist last. Krõõdal oli halb tundmus, et tal tuleb raske sünnitus. Ta ütles Marile, et kui temaga peaks midagi juhtuma, kas Mari tuleb siis ikka ka tema lapsi vaatama ja Krõõda