acetosella_IMG_9495.jpg ) Loomastik salumetsas Kuna salumetsade muld on viljakas, siis kasvab seal ka palju erinevaid taimi ja seetõttu on ka loomastik väga liigirohke. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud, sest salumetsas leidub väga palju putukaid. Midagi toiduks jätgub seal loomadele igal aastaajal. Lopsakas loob pesitsusvõimalusi paljudele loomadele. Kaskede seemned sügisel ja pungad talvel on oluliseks toiduks tihastele, laanepüüle, tedrele ning teistele lindudele. Salumetsa tammikus meeldib elada pasknääril. Lind kogub tammetõrusid suurel hulgal talvevaruks. Nii pääsevad rasked tammeseemned levima ja mõnedest neist, mis pasknääril talvel söömata jäävad kasvavad uued tammepuud. Tammetõrud on toiduks ka hiirtele ja metsseale. Tammevõrseid, pungi ja lehti söövad jänesed, metskits ja põder. Pasknäär. (http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/13a5b130.jpg )
õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba
Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne. valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85 % vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele metsisele, tedrele. Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina neerukivide puhul, samuti reuma raviks. Haljastuses erilist tähtsust ei oma, kuid liivmuldadel koduaias võib pohla kasvatada, samuti kasutatakse pohla suurepärase pinnakattetaimena. Talub halvasti mineraalväetisi, peaks väetama vaid orgaaniliste väetistega. Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus L
annaabi.ee 
