laienes tohutult 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, aga enamasti väga asjatundliku publikuga Originaalne ja ere väljenduslaad Tuntumad Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven Jean-Philippe Rameau - rajas uudse harmooniakäsitluse, mis oli varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad.
) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia. Tragöödiaid esitati (millal?) talvel. Tragöödia kasutas teemade allikana (mida?) kreeka mütoloogiat. Tragöödiates oli näitlejate rõivastus ( milline?) pikk, lai, voogav, värvikirev, rikkalikult kaunistatud. Komöödiates, mida esitati (millal?) saagikoristuse ajal kandsid näitlejad (milliseid rõivaid?) maske, mis iseloomustasid tegelase hingeseisundit (kujutasid sageli tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti nalja)
klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730
muu katastroofiga. Kurva sisuga. Komöödia: Algselt pilgati selles valitsejaid ja vaimulikke. Muidu pilkab see ka inimlikke nõrkusi(kingade ostmine, näppamine), pahesid(suitsetamine, arvutihullus), ühiskonna ja olustiku ebakohti(ei suudeta lund koristada, mõnel tänaval pole asfalti ), neid aga ei öelda otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir(terav pilge), iroonia Draama:peamine teatrizanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James
Mannheimi kõrval oli 18.sajandi keskel teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, millesosalesidEuroopaväljapaistvaimadmuusikud,flöödimängijanaka kuningasise. UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJANDI KESKEL Muusikamaitse muutused valgustusajastul andsid end teravaimalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast jäi ta kuni 18.sajandi alguseni valdavalt seotuks õukonnapidustustega. Sajandi algul valitses Euroopas, välja arvatud Prantsusmaa, itaalia tõsine ooper, opera seria. 1720. ja 1730. aastatel oli ooperi väljapaistvaim kahtlemata LondonistegutsenudGeorgFriedrichHändel, entjust temakäekäiknäitabka zanri probleeme kõige ilmekamalt. Händeli juhitud ooperiteatri pankrot 1728.aastal polnud tema oskamatu
annaabi.ee 
