Tantsuteater tundus tol ajal eriti jumalavallatu, sest tõstis esile inimese keha, mida peeti patu allikaks. Kuna Tallinna raad ja aadel teatrit soosisid, seda siiski ära ei keelatud. 18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu. Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi, Racine`i ja Moliere`i näidendeid. Vaimuliku õpetuse ja moraali vahetasid aegamööda välja kodanliku moraali kategooriad voorus ja head kombed. Pärast Scolari surma jätkas Tallinnas teatritegevust Hundeburgi (Hündebergi) trupp (1777-
Pärast Teist maailmasõda bukagut ja gagakut tunnustati kui olulise rahvusliku aardena 1955. aastal. Üks kõige laialtlevinumaid ja tuntuimatest Jaapani teatri liike on nogaku. Nogaku teatri alguspunktiks loetakse 14. sajandit. Sel ajal alustas oma tööd Kan`ami, kes oli üheks nogaku teatri tuntuimaks esindajaks. Kan`ami oli sündinud 1333. aastal kui shogunaati keskus asendus Kamakura asemel Kyotosse. Kui Kan`ami alustas oma tööd õpilasena kui Yamato provintsis leidus palju sarukagu teatritruppe. Sarukagu oli üks teatri liik, mis oli populaarne Jaapanis 11. sajandist kuni 14. sajandini ehk Heiani ja Kamakura perioodil. Sarukagu levis Hiinast Jaapanisse 8. sajandil.Sarukagut saaks mõningal määral võrrelda tsirkusega, kus olid olemas akrobaadid, pantomiimi elemente. Sarukagu võimaldas nogaku teatri tõusu algust. Kan`ami teeneks loetakse monomane ja yugeni elementide ühendamist ehk populaarse draamamiimika elemente ja rohkem
mõnes suvituslinnas *Samal ajal vähenes religiooni tähtsus *Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rõppe, kuid paljud suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva Seltsiliikumine *Kultuurielu rikastus ja kaasajastus, jõudes kvalitatiivselt uuele tasandile *Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid *Endiselt tegutses arvukalt teatritruppe, mis harrastasid näitemänge, samuti laulu- ja muusikakoore, mis korraldasid piirkondlikke muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel *Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant *Laulu- ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi- ja noorteorganisatsioone (skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred jne) Olme *Suured muutused toimusid igapäevaelus
annaabi.ee 
