katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks: • Õukonnateater — finantseeris õukond. • Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga. Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning saksakeelsete etendustega, kuid 19. Sajandi lõpul mängis kaasa ka eestlasi nii kooris kui orkestris.
Katuseta, vaid näitelava kohal pisut rõduräästast. Publik põrandal ja rõdudel(jõukamad). Kirju seltskond, toores, jõhker. Naised kandsid teatris maske. Etendused päeval: söödi, joodi, mängiti kaarte, hangeldati. Dekoratsioonid algelised, lavatehniliselt vaene. Kostüümid rikkalikud, maksid terve varanduse. Naiste rollides noormehed ja poisikesed. Tegevuskohtade muutusest teadustati. Teatritrupid rikaste isikute kaitse all patronaaz. Muidu peeti neid ,,kelmideks ja vagabundideks". Avalik arvamus. 9)Utoopia selle ühiskond rajaneb teatud ametitele, töödele; millega ühiskonda justkui reguleeritakse. Demokraatia, võrdsus & kooskõla. Ühiskond on organiseeritud ratsionaalselt, mõistuspäraselt. Isiklikku vara ei ole, kuritegevus puudub.
Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Populaarsed spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Ka välisreisid polnud harukordsed, olid head laevaliinid, rongi- ja lennukiühendus. Suvitamine tähendas suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas (Pärnu ja Haapsalu, aga ka Viljandi ja Elva). Vähenes religiooni tähtsus. Rajati rahvamaju, kus tegutsesid ühingud ja seltsid. Tegutsesid teatritrupid, mis harrastasid näitemänge, laulu- ja muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust
1910 loodi Eestimaa Põllumeeste Keskselts 1913 Põhja-Liivimaa põllutöö keskselts. Karskusseltside arv kasvas I MS eel. Samas hakati üha rohkem keskenduma oma peaeesmärgile. 1906 kutsuti kokku I üleeestiline karskluskongress. Olulised arengud võrreldes varasemaga tegid läbi laulu- ja mänguseltsid. Seltside jõukus kasvas (ehitati uusi seltsimaju) ja professionaalsus suurenes. 1906 Vanemuine ja Estonia asutasid oma professionaalsed teatritrupid. Mõni aeg hiljem professionaalseks ka Pärnu Endla. 1910 VII Üldlaulupidu Tallinnas, esmakordselt esinejate arv üle 10 000. 16 1907 EÜSist lõi lahku fraternitas Estica jne 1911 Tartus asutati Eesti Naisüliõpilaste Selts. Samuti jätkus spordiliikumine, eriti populaarsed olid raskejõustikuringid. Uued seltsiliigid:
annaabi.ee 
