Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust.
docstxt/.txt
nimetama "väikesteks hollandlasteks", ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati zanri- ehk olustikumaali. Pieter de Hooch (1629-1684) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606--1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Teater Teatritegevuse alged pärinevad 12 . sajandist. Lavastati peamiselt farsse ja moraliteesid ehk ilmaliku sisuga näitemänge. 1960- 1970 suurenes huvi rahvusliku näitekirjanduse vastu. Tänapäeval on menukad kabareeteatrid ning tegutseb palju eksperimentaaltruppe. Kokkuvõte Holland on kuningriik Lääne- Euroopas Põhjamere kaldal ,kus valitseb konstitutsiooniline monarhia. Holland on tuntud omapärase pinnamoe,
Soomlased alustavad oma teatri ajalugu 1869. aastal Soome seltsis mängitud Aleksis Kivi ,,Leaga". Teated naabrite teatritegevusest jõudsid ka Eestisse: Lydia Koidula (1843-1886) luges läti teatrist Postimehest ning soome teatrist kirjutasid talle kirjasõbrad Soomest. Teisalt oli Koidulal kujunenud (meelelahutus)teatrisse üsnagi skeptiline suhtumine. Tõsise draama esitamiseks ja vastuvõtmiseks ei pidanud ta eestlasi aga veel küpseteks. Sõprade pealekäimisel otsustas Koidula lõpuks teatritegevuse Vanemuise seltsis enda õlule võtta. Koidula teater Eesti rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aasta 24, juunit, kui Lydia Koidula näitemänguga ,,Saaremaa onupoeg" avati Vanemuise seltsi uus maja Tartus Jaama tänavas. Kuidula teatri põhinäitlejateks kujunesid arstiteaduse üliõpilane Heinrich Rosenthal, Koidula vend, gümnasist Harry Jannsen ja ametnik Tõnis Pekk. Naisi takistas lavale astumast seltskondlik moraal
rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J. V. Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J. V. Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama. Arvestades selle aja võimalusi, siis oli ,,Novumi" trupp suhteliselt heatasemeline, kelle hulgas esinesid aeg-ajalt külalistena Peterburi keiserliku saksa teatri jõud. Sel aastal kui ,,Saaremaa Onupoeg" algatas ,,Vanemuise" teatritegevuse, kirjutas Lydia Koidula teiste värsside hulgas oma ,,Kallima kingituse". Veel püsis mõisnike omavoli, haagi- ja sillakohtutele oli jäetud õigus talupoegade suhtes edaspidigi rakendada mis sellest, et kitsendustega julma, häbiväärset, alandavat ihunuhtlust. Koidula aga kutsus oma kaasmaalasi uskuma. Ehkki jumalatel on võimalik jagada igasuguseid andeid, pole kallimat kingitust, kui olla sündinud eestlasena. Lydia Koidula oli patrioot. Ta oli seda nii luules kui ka elus
rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J. V. Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J. V. Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet toetama. Arvestades selle aja võimalusi, siis oli ,,Novumi" trupp suhteliselt heatasemeline, kelle hulgas esinesid aeg-ajalt külalistena Peterburi keiserliku saksa teatri jõud. Sel aastal kui ,,Saaremaa Onupoeg" algatas ,,Vanemuise" teatritegevuse, kirjutas Lydia Koidula teiste värsside hulgas oma ,,Kallima kingituse". Veel püsis mõisnike omavoli, haagi- ja sillakohtutele oli jäetud õigus talupoegade suhtes edaspidigi rakendada mis sellest, et kitsendustega julma, häbiväärset, alandavat ihunuhtlust. Koidula aga kutsus oma kaasmaalasi uskuma. Ehkki jumalatel on võimalik jagada igasuguseid andeid, pole kallimat kingitust, kui olla sündinud eestlasena. Lydia Koidula oli patrioot. Ta oli seda nii luules kui ka elus
annaabi.ee 
