Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama. 1906 loodi seltsi baasil kutseline teater ,,Estonia". (lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel) 1907 esimene operett - Hervé "Mam'zelle Nitouche", 1908 ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas"; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919
.......................................................................................................................................................6 Talveaed...........................................................................................................................................................6 Ajalugu 1865. aastal asutati Tallinnas laulu-ja mänguselts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles 1895. aastast. 1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater Estonia ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri-ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal. Draamanäidendeid etendati Estonias 1949
võimalik vaadata Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare kokkupandud 12-minutilist videoinstalatsiooni, kus põimusid teatri ajalugu ja tänapäev, rollid ja inimesed, hoone ja selle sisu. Teatri juubeli tähistatakse 16. oktoobril galaetendusega. Päeva jooksul esitleti veel fotorohket raamatud ,,Eesti Draamateater 100" (autorid Katrin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas), mis räägib hoone saamisloost ja teatritegemisest nende seinte vahel teatrimaja avamisest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega
Paar aastat hiljem sündisid kaksikud Judith ja Hamnet. Poeg suri 11-aastaselt. Ühel hetkel pärast kaksikute sündi läks Shakespeare Londonisse, hakkas tegelema kirjutamisega. Ise ei olnud silmapaistev näitleja. Tema trupp oli kuninga kaitse all, üldsuse poolt tunnustatud, nn kuninga teenrid. Teatril läks päris kenasti, Shakespeare sai osta kinnisvara Londonis ja Stratfordis. Kolm aastat enne oma surma kolis lõplikult Londonist ära: läks pensionile, loobus teatritegemisest. Suri oma sünnipäeval. Tuntud haritlane Ben Johnson kiitis matustel Shakespeare’i. Testamendis pärandab vara jne, aga juttu pole tema loomingust. Tekkisid kahtlused – äkki ta polegi päris autor? Ja kuidas nii napi haridusega inimene suutis nii hästi ajalugu tundvaid tükke kirjutada? Pakuti, et tegelik autor on Francis Bacon. Näidendeid ei peetud tol ajal nii peeneks ja intelligentseks kui proosat. Looming