segadusse, kui laulma hakkas. Kuid ega emagi olnud saamatu, vaid mängis puu all maganut ning sellega meelitas poisi ladvast alla. Kuid külas oli ka üks neiu, Eneken Üüve, kes meeldis Ekkele. Sellepärast, et külarahvas halvustas koguaeg Ekket, hakkas ta siis mitmeid tempe tegema, küll lasi emal end kaua aega enda juurde kutsuda, hulkus küla mõõda ringi, lasi turul ema juurest varvast. Jõudis siis lõpuks teatrimajja, kus ta läks suhtlema teiste näitlejatega. Ta rääkis neile, et on mänginud Hamletit, kuid näitlejad ei uskunud ta juttu. Nad jõid ja sõid seal, kui Ekke lõpuks koju ära läks. Järgmise päeva hommikul saabus Ekke teatrimajja tagasi, et vaadata, kuidas ta eilsetel sõpradel tervis ka on. Kuna mitmel olid tervised nii kehvad, siis paluti ka Ekke Mooril esineda. Seda ta tegigi, rahvas ja teised näitlejad olid tema etteastest nii vaimustuses, et paluti teda esinema riigiteatrisse
Ja kõike taas otsast alata" -Rein Laaneorg ja Vitamiin Hüvasti, Eesti Selle äärmiselt melanhoolse ja mõtliku loo saatel tõusevad näitlejad nagu üks mees püsti ja jalutavad lava taha. Kaamera järgneb ja kinolina vahendusel näeb publik kuidas näitlejad oma üleriided selga panevad ja Nokia tagaukse kaudu lahkuvad. Õues on tuuline, näitlejatel pilgus maas, mõned teevad suitsu ja sihikindlalt sammutakse oma väikesesse ja hubasesse teatrimajja, mis Nokia tagauksest vähem kui saja meetri kaugusel asub. Näitlejad astuvad teatriuksest sisse ja Laaneorg lõpetab. See proloogi aset täitev sümbolite kvantum oli äärmiselt mõjus. Kogu NO teatri lava, tagaruumid ja saal oli jagatud sektsioonideks, kus toimusid sketsid Eesti ajaloost. Periodiseering oli 1940 kuni tänapäev, kusjuures heas mõttes üllatav oli see, et mingit kronoloogilist järjestust ei olnud, kuid etendus moodustas siiski terviku, mida kuidagi teistmoodi ette
tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookidega, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade ja lippudega ehitud. Proovi juhatas sisse J. Kappeli kõne. Peaproovile lubati väiksema tasu eest ka pealtkuulajaid, kuid vihmase ilma tõttu kogunes rahvast vähevõitu. Proov lõppes kella seitsme paiku. Peaproovilt siirdus osa lauljaid ,,Lootuse" seltsimajja, kus uuendas vanu tutvusi ja sõlmis uus sidemeid. Teine osa ruttas ,,suurde teatrimajja" Laias tänavas, sest seal etendas ,,Lootuse" näitetrupp eestikeelset lustmängu ,,Piirijärve rentnik". 7. Esimene pidupäev Laulupidude rahvarikkad vabaõhu-kontserdid on alati rippuvad olnud suvistest ilmastikutingimustest ja vihma oli sedapuhkugi karta. Esimesel päeval võis siiski oodata soodsat ilma. Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist