Niisiis tuleks teose analüüsimisel küsida: · Mis alusel vastandumine toimub? · Mille poolest tegelased üksteisest erinevad? · Mille poolest tegelased üksteisega sarnanevad? 41. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. Tegelaskontseptsioon tähendab tegelaste loomise üldpõhimõtteid, teatud mudelit, mis mõjutab draamatehniliste vahendite valikut. Kaasa mängivad ajajärgu esteetilised ideed ja draama- ning teatrikonventsioonid. Tegelast luues tehakse valikuid erinevate, kuid mitte üksteist välistavate võimaluste vahel. Nii lõikuvad tegelaskujus mitu tasapinda Personifikatsioon on tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Et draamas ei saa probleeme esitada ilma tegelase vahenduseta, võib just siin tekkida vajadus personifitseeritud üldmõistete järele. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus, Patt. J. Giraudoux' draamas "Trooja sõda ei tule" on tegelaseks Rahu
Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi, kõlbelised omadused ja hingelise seisundi, andes välise iseloomustuse. Mask tehti enamasti lõuendist, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avaused. Mask kinnitati paruka külge. Mitmed teatrikonventsioonid tingisid selle, et vaatajad ei näinud toimuvat laval vahetult, vaid sündmustest tuli teatada ja jutustada ning tegevuste üle arutada. Veriseid stseene laval ei etendatud. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Keskne zanr oli tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb ditürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad
kultuuri teatrikoodiga, mis oli juba enne näidendi ja lavastuse sündi, genereerib nende ühisstruktuure. Lavalisus lai käsitlus: nõue, et näidendi mõttesisu oleks dialoogiliselt ja tegevuslikult kehastatud (näidend peab olema mängitav, näitleja materjal sõnastatav ja peab saama luua füüsilist tegevust); kitsas käsitlus: draama- ja teatripoeetika suhestatud, kuidas peegelduvad draamas ajastu teatrikonventsioonid, tehnilised ja mängulised võimalused, teatrit mõjutavad normid. Näidendi suhe ajastu teatrikeelega näidend vastab kinnistunud teatriesteetilistele normidele. Orienteeritud domineerivale, kujunevale või alternatiivsele teatrikeelele või klassikalisele teatrikaanonile, mida jäljendatakse. Zanri funktsioon kirjandusprotsessi seisukohalt esindab kirjandustraditsiooni, hoiab ja säilitab kirjanduse järjepidevust
annaabi.ee 
