Osavõtt suurtest dionüüsiatest oli kohustuslik, etendused olid tasulised ja vaesemad inimesed said sissepääsu eest maksmiseks riigilt toetusraha. Tänapäeval on teatrietendused igapäevased, suuremates linnades on mitmeid teatreid ja etendustes pole enam midagi erilist ega isegi pidulikku. Ammugi ei maksa tänapäeval riik vaesematele teatripileteid kinni, kuigi sundluslik teatriskäimine on vähemalt koolilaste hulgas endiselt olemas. Teatrihuvilisi on vähe, valikuid aga palju ja eelistatud on kino, televisioon ja internet. Teater pole kindlasti enam see, mis ta oli antiikajal. Tänapäeval räägib aktuaalsetest sündmustest ajakirjandus, tsirkust saab näha tsirkuses, televisioonis ja kinos näidatakse päevad läbi erinevaid filme ja seriaale. Kui antiikajal oli teater nii meediakanal kui ka meelelahutuskoht, siis tänapäeval on teater muutunud keskmise inimese jaoks tähtsusetuks.
Kes ei iial unusta Et ka meie ni kui ne. Innimesed olleme. Teater Tartus · 19. saj alguses oli näitetruppide asutamine ja tegevus Tartu linnas keelatud. · Keeld kestis 55 aastat kuni 1867. aastani. · 1857. a hakkas Carl Theodor Nielitzil korraldama Valge Hobuse kõrts ehk ,,Novum", 600 kohta, mängiti 12 suve. teatrietendusi väljaspool Tartu piire. Rahvusliku teatri algus Et eesti teater sünniks, oli vaja: 1) eestlastest teatrihuvilisi 2) eestikeelset algupärast repertuaari 3) eestlastest publikut 1870. jaanipäeval, Vanemuise 5. aastapäeval kell 16 toimus aktus, kus kõnelesid Jakobson ja Jannsen. Kell 8 õhtul mängiti täissaalile eesti teatri esimene etendus - Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Katkend Koidula enda käega kirjutatud käsikirjast Wiera teater · 33 aastat (1870-1903) oli Vanemuine amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August Wiera, kelle juhatusel toodi lavale 1613 etendust.
Jah, härra Rumm? Porterit? Olge lahke! Meie linnas, härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 piduliku aktusega. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu
annaabi.ee 
