Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida kuidas Eesti ühiskonna arengujärgus toimusid suursugused fenomenid. Esimese teatri algusaeg August von Kotzebue algatusel valmis 1784. aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes
rahvalaulu ja tantsuga ,,Liso ja Ado, ehk se kawwal peigmees", Liso ja Ado kichlatusse pääw", Talgo taggatip ehk peaparrandaminne". Oma loomult need katsetused üsna juhuslikku laadi ega arenenud järjepidevaks sündmuste reaks, seega ei mõjutanud eriti ka eesti teatri tulevikku. Teatritegevus Tartus 18. ja 19. sajandil Teatritegevusest Tartus 18. sajandil palju teada ei ole. Ilmselt peatus seal nii mõnigi rändtrupp, sest 1781. aastal kohandati teatrihooneks Aleksandri ja Lao tänava nurgal asuv vaseveski, mis mahutas u 200 vaatajat. Aastail 1812-1862 takistas teatritegevust oluliselt Vene keisri Paul I kehtestatud ja 55 aastat kestnud teatrikeeld, mis olid 19. sajandi liberaalses Euroopas täiesti ebatavaline nähtus. Idee teatritegemise keelamiseks siin tuli Tartu Ülikooli juhtkonnalt, kes kartis etenduste halba mõju üliõpilaste moraalile. Vastu tulles üliõpilaste
Siiski jäi teater seltsidega seotuks, kuigi oli muututud professionaalseteks. Selts oli tuttav ja kindel organisatsiooniline vorm, mis aitas teatrit ülal pidada. Eesti Vabariigi ajal oli u 10 täis- või poolkutselist teatrid. Lisandusid Viljandi ja Ugala teatrid. Poolkutselised olid Võru Kannel, Säde, Kuressaare ja Rakvere. Poolkutselises teatris olid kutselised näitlejad ja ka asjaarmastajad. Kutselises ainult kutselised näitlejad. Rakvere teatrihoone sai ainukeseks uueks teatrihooneks. Silmapaistvamad teatrid olid Estonia Tallinnas (juhtiv teater nii muusika kui ka sõnateater). Uus draamajuht oli Ants Lauter. Tema ajal kujuneski Estoniast juhtiv teater. Ütles, et teater ei pea koosnema üksikutest staarnäitlejatest, vaid kogu trupp peab olema heal tasemel. Populaarsed tegijaid teatrielus olid Hugo Laul, Paul Pinna, Liina Leiman, Enna Vilman. Muusikateatris oli Hanno Kompus
annaabi.ee 
