ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all. ,,Nahkhiirt" peetakse kõige edukamaks Straussi operetiks. Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse
üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks: • Õukonnateater — finantseeris õukond. • Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga. Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning saksakeelsete etendustega, kuid 19. Sajandi lõpul mängis kaasa ka eestlasi nii kooris kui orkestris
lähedasena. Ameeriklase Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera on üks prantsuse kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni.
Teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu ega suutnud taibata, kus ja kuidas tuleks neid kasulikult rakendada. Seetõttu on aastate pikkune töö olnud vaid skolastika, mis ta meeleheitele viib. Samasugust rahulolematust on Goethe tundnud, ta tõdeb: ,, Ka mina olen ekselnud igasuguste teaduste valdkonnas ja aru saanud nende tühisusest." Pühendus: Teos on pühendatud kaugetele aegadele ja vanadele sõpradele. Eelmäng teatris: Teatridirektori eesmärk on, et teater rahvale meeldiks ja alati midagi uut pakuks. ,,Ei ole hea, kui rahva maitsest möödud. Ta elab ise ja elatab ka meid." Luuletaja tahab luua igavikulist kirjandust. ,, Seks sageli on palju aastaid vaja, et valmida saaks vili vaimupuul. Ei petlik helk ju hetkest kauem kuma." Näitleja meelest peab teos meeldima praegustele põlvedele, sest nemad on need, kes teatris käivad. ,,Mis tulev põlv? See mure mind ei paina! Kui tulev põlv mul meeles
vedamas". Ta lahkus koos taganevate vägedega Venemaale. Saabunud 19441948 Venemaalt tagasi Tartusse, alustas Ird sõjas hävinud Vanemuise taastamist. Tööd alustati vähem kannatada saanud Vanemuise väikesest majas (endine Saksa teatrimaja). Taastatud hoone avaetenduseks oli 21. detsembril 1944 Kaarel Irdi lavastatud August Kitzbergi "Enne kukke ja koitu". 1948. aastal suunatakse Ird vastumeelselt, seoses juhtkonna vahetamisega teatridirektori kohalt Kunstide Valitsuse juhatajaks. Kuid ka sellesse ametisse ei jäänud ta pikalt pidama. Peagi vabastati ta sellelt kohalt ning saadeti korraks Vanemuisesse tagasi. Süüdistatuna aga kodanlikus natsionalismis eemaldati Ird Vanemuise töölt ja aastatel 1950 1952 viibib Ird suurtest teatritest eemal.1952. aastal suunati ta tööle Pärnu teatri peanäitejuhiks. Alates sellest ajast rõhutas Ird erilise tähelepanuga vajalikkusest lavastada rohkem eesti
kolleegiumi, kus Moliere sai väga hea hariduse. 1643. aastal lõi ta koos sõpradega teatri ,,Hiilgav teater", mille koosseisu kuulus kümneliikmeline teatritrupp. Võlgade tõttu lõpetas teater tegevuse, kuid jätkati rändnäitlejatena, kui Moliére rikas isa võlad ära maksis. Rahvale läksid Moliere komöödiad peale ning nende trupi tuli kõikjalt häid näitlejaid juurde. 1658. aastal mängisid nad juba kuninga juures. Sellest sai alguse Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised"
Dickensi alaline võistleja. Suutis läbi näha pettust ja silmakirjalikkust. Näitas kuidas inimeste loodud suhted võtavad nende üle võimust, teevad nad hingetuteks marionettideks. Tema teoses pole kangelast. Veelgi enam, ta toob oma teosesse mitmesuguseid tegelasi, kes kõik võiksid pretendeerida kangelase rollile. Omaduse mida Thackeray tahab kangelases näha on tarmukus, tugev iseloom ja terav mõistus. Looming · ,,Edevuse laat" (Thackeray võtab endale Teatridirektori maski, esitades kõike toimuvat nukuteatrina, kus igaühte kihutab tagant tema edevus, et teostada oma viirastuslik unistus) · ,,Snoobide raamat" · ,,Henry Esmondi elulugu" · ,,Roos ja sõrmus" 15)Estetism- O.Wilde elu ja looming. Oskar Wilde(1854-1900), iiri päritolu luuletaja, proosakirjanik ja dramaturg, kavandas oma elu nagu kunstiteost. Sellist teooriat, millele oli rajatud tema looming ja elulugu, hakati nimetama estetismiks.
annaabi.ee 
