Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks vägikaikaveoks seltsi juhtkonnaga. Korrarikkumised ja kõrgendatud enesehinnang viisid selleni, et kevadel 1914 jäi tööleping teatriga uuendamata ning Pinna suundus õnne otsima Venemaale. Ta sai
esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon, Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann, Ibsen, Tolstoi). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja ,,Näitelava" (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline psühholoogiline draama ,,Leek" keelati tsensori poolt 1910, mängiti Helsingis 1911 ja samal aastal kinnisel etendusel Estonias. Avaldanud rahvuslikud komöödiad ,,Kui pungad puhkevad" (Viljandi 1912), ,,Vana lugu- alati uus" (Viljandi 1914), ,,Pidur pääle"(Tallinn 1933), kupleede kogu ,,Nalja pöörises" (Tallinn 1920). Tõlkinud üle 20 näidendi ja 30 operetti. Väärtuslikku kultuuriloolist materjali
Esimene käsikiri pärineb sellest perioodist. Wagneri väga suur mõju. Võttis enesearendamiseks pausi. Asutas Purcell Operatic Society tegi sõbraga muusikateatri, alustas lavastajana selles teatris. Lavastas mitmeid oopereid. Arendab välja oma mängustiili. Lavastas 1903 aastal Imperial Theatre'is: Shakespeare - ,,Palju kära ei millestki" liikuv valgus oluline element. Range koreograafia näitlejatel. Lahtirebimine lavalisest realismist. 1908 loob rahvusvahelise teatriajakirja ,,The Mask" edastab visioone tulevikuteatrist pseudonüümide all. Lava mehhaniseerimise idee, asutas oma teatrilaboratooriumi Itaalias, Firenzes. Katsetas seal uudset lavaarhitektuuri totaaltester, seda pidi saama liigutada kõiki dimensioone kasutades. Tema huviks olid eksperimendid värvilise valguse ja valgusprojektsioonidega. Sirmide ja ekraanide (screens, 1911 patent) arendamine. Uuenduslik lähenemine. Luua erinevaid ruumikooslusi. Läbi tehnika areneb välja loominguline kunst
annaabi.ee 
