haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. E. Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loominguperioodide kujutanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maadelt kui ka varjamatult erootilisi naisakte. Viimases valdkonnas võiks Evald Okast eesti maaliklassikas võrrelda ehk eelkõige Ado Vabbega
Mucha stiili mõjutasid tugevalt Hans Makart, Eugène-Samuel Grasset ja prerafaeliidid. Seda iseloomusatavad rohked ornamendid ning reaalsete ja stiliseeritud elementide ühendamine. Byzantine`i kunsti mõju võib näha mosaiiksetes taustades, kus kujutatakse uhkeid kulla ja vääriskividega pikitud rüid. Kõik need elemendid tõid Mucha maalidesse naiseliku ja müstilise, art nouveau`le tüüpilise, õhkkonna. Oma töödes kasutas kunstnik palju teatraalsetes poosides naisfiguure, toretsevaid kaarjaid jooni ja lillemotiive. Hoolimata faktist, et oma elu ajal oli Mucha teatud ajal väga populaaarne, oli ühiskond tema elu lõpuks nii suuresti muutunud, et tema stiili peeti vanamoeliseks ja aegunuks. Tema tööde ilu avastati uuesti 1960. aastatel, kui huvi art nouveau vastu uuesti suurenes. 5 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.nga
Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu. Seetõttu olid klassitsistlikud maastikumaalid kuivad ja tuhmid. Olustikumaale eriti ei tehtud, sest argielu kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks. Jacques Louis David (1748-1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Nt "Horatiuste
kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Ta on töötanud aastast 1944 Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 profesorina ja alates 1993 emeriitprofessorina. Evald Okas on end tõestanud uuendusliku ja vabameelse meistrina juba sõjajärgsete okupatsiooniaastate ajaloo- ja sõjamaalizhanris. Veelgi enam aga hilisemate aastakümnete meeleliselt avatud teatraalsetes kompositsioonides, kujutades artistlikke stseene teatri- ja muusikavaldkonnast, arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. Ta tõi eesti maalitraditsiooni- ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsit- luse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loo- minguperioodide kuju-