Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui
) info Isa andis pojale sokolaadi. Isa andis sokolaadi pojale Enne verbi võib olla rohkem elemente, kui lisandub pronoomen, proadverb, rõhuline verbi intensiivistav laiend. Vältida: -me me, - te te: me elasime, te elasite Enne siin elasid röövlid ja vargad. Enne elasid siin röövlid ja vargad 44. Milles seisneb lause infostruktuur? Lause teatestruktuur (infostruktuur, pragmaatiline struktuur) Lause ehituse see osa, mille ülesanne on vormistada teadet. Teatestruktuuri elemendid väljendavad peamiselt 1. teate lähtepunkti (TEEMA) - sihtpunkti (REEMA), TEEMA REEMA Puu otsas istub vares Vares istub puu otsas 2. referentide tuntust (DEFINIITSUST) - tundmatust (INDEFINIITSUST) Pilt ripub seinal. Seinal ripub pilt. Leo leidis sõrmuse üles. Leo leidis sõrmuse. 3. esiletõstu (FOOKUS).
Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, näit. Kas eile vihma sadas?; siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, näit. Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, näit. Just see ongi põhiküsimus see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik
annaabi.ee 
