lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega. st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse. Kiirjooksu üldiseloomustus “Lühimaa” ehk kiirjooksuks (sprindiks) nimetatakse maksimaalkiirusega (maksimaalse intensiivsusega) jooksu distantsidel kuni 200m ja kuni 200m pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste tõkkejooksu kuni 100m ja meestel 110m. Kiirjooksu klassikaliseks alaks on 100m. Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu. Sprindi eesmärgiks on läbida distants võimalikult lühikese ajaga, selleks tuleb: 1
Lühimaa jooksu eesmärgiks on läbida distants võimalikult kiirelt ja lühima ajaga. Selleks tuleb peale lähtepauku võimalikul kiiresti jooksu alustada, saavutada võimalikult kiirelt maksimaalne kiirus ning hoida seda kiirust võimalikult kaua. Maksimaalse kiiruse säilitamise osa nimetatakse distantsjooksuks. Lühimaajooks algab pakkudelt ja igal jooksjal on oma kindel jooksurada. Sprindiks nimetatakse ka kuni 200 meetri pikkuste etappidega teatejookse. Samuti arvatakse siia ka tõkkesprindi tõkkejooksu naistel 100 meetrit, meestel kuni 110 meetri distantsidel. Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Sammusagedus sõltub peamiselt jooksja tehnikast ja koordinatsioonist ja muidugi ka inimese iseärasustest [4]. 1.2.2. Kesk- ja pikamaajooks 8 Pikamaajooksja harrastajatele eelduseks on hea vastupidavus, mida iseloomustab aeroobse töövõime kõrge maksimaalne hapnikutarbimine. Kesk- ja pikamaajooksul
Marika Mangluse näidisõppevahendis. Ühtlasi tahab autor tänada kõiki oma konkurente, kes teda võistlustel kõvasti pingutama sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb
annaabi.ee 
