"Teataja" väljaandja ja peatoimetaja oli noor jurist K.Päts, kes Tartus õigusteadust õppides oli kuulunud nn. radikaalide ringkonda. Kirjandusinimestest kuulusid toimetusse E.Vilde, A.H.Tammsaare, O.H.Münther, tulevane keeleteadlane J.Veski ja revolutsionääriks kujunenud H.Pöögelmann. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse"- majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. 1903. a. asutasid sotsiaaldemokraadid Peeter Speek ja Mihkel Martna Tartus pahempoolse ajalehe ,,Uudised''. 1905. a lõpul alanud karistusaktsioonide käigus suleti "Teataja" ja toimetuse poliitiliselt aktiivsemad liikmed põgenesid välismaale. Võimude tagakiusamine tabas ka "Postimeest", mis ajutiselt suleti. 19. sajandi lõpul hoogustus linnade areng. Mahult jõudsasti kasvav ja sisult mitmekesistuv ajakirjandus kujunes 20
mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Proosa esiletõus Realism võttis eesti ilukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Realismiajajärgul
Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses 1905. a revolutsioonipäeviks olid ajalehed muutunud inforikkamaks: enne Esimest maailmasõda ilmus Tallinnas pidevalt 2-3 päevalehte, peale selle Tartus, Pärnus ja Narvas. Päeva- ja nädalalehtede kõrvale ilmusid päevalehtede kõrvalväljaanded teises linnas (nt Postimehel ilmusid kõrvalväljaanded Pärnus ja Rakveres). Kõrvallehtedena ilmusid tollal ka päevalehtede lühendatud väljaanded (Postimehel "Elu", Päevalehel "Aeg", Tallinna Teatajal "Tallinna Uudised"). Lühendatud väljaanne sisaldas päevalehe olulisemat materjali, kuid ilmus harvem ja oli odavam. Kõik päevalehed andsid välja ka tasulisi või tasuta lisasid (kirjandus-, populaarteaduslikud, meelelahutuslikud, juriidilised, majapidamisalased jm). Revolutsioonilise tõusu aastatel lisandusid ajakirjanduspilti poliitiline pilkeleht ning satiiriajakiri. Katseid oli tehtud juba 19. sajandi lõpupoole (Meelejahutaja naljakas lisaleht, Oleviku Naljalisa)
annaabi.ee 
