15-20 sekundit, mõnel isegi 15-30 sekundit. Et informatsioon säiliks kauem, tuleb seda üle korrata. Ka mahuliselt võib nimetada piiranguid. Inimene suudab korraga hoida lühiajalises mälus plus/miinus 7 informatsiooniühikut. Lühiajalise mälu roll pikaajalise mälu kujunemisel : tajub, mis on tähtsam info ja talletab selle pikaajalisse mällu, samuti ka õppimisfunktsioon. 4.1. Õppimise tõhustamine Et õppimine toimuks, on vajalik, et kujunev uus teadmine teadvustuks pikema aja kestel. Töötava mälu mahtu saab suurendada näiteks tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Sealhulgas on näiteks sõnu hea meelde jätta, kui grupeerida nad erinevatesse kategooriatesse. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmas hea võimalus on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vajagi. 5
protsesside teine olulisem funktsioon. Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse. Et õppimine toimuks, st et meie teadvuses leiaksid aset suhteliselt püsivad muutused, on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul. Ainult nii saavad meie ajukoes toimuda vajalikud neurokeemilised muutused. Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel. 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus. Meeldejäätav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Üks neist seletab
· Alateadvus Põhiliseks inimese käitumise suunajaks peavad psühholoogid alateadvust. · Käitumine Käitumist mõjutavad seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. · Sotsiaalsus Grupid mõjutavad inimese käitumist. · Suhtumise muutumine Suhtumise muutmise võib jagada etappideks: a)haarata inimeste tähelepanu,et sõnum teadvustuks b)veenduda, et sõnumist saadi aru c)lahenduse aktsepteerimine d)sõnumi meeldejätmine e)käitumine vastavalt sõnumile Heaks loetakse, kui 3-5% auditooriumist võtab uue seisukoha omaks. · Uuenduste levik
annaabi.ee 
