mitte kaotades 'justkui' tingimust. · Ekstensionaalsus viitab tajule, mis on eristunud, kus valdavad faktid, kus ollakse teadlik nii ajaruumi suhetest kui erinevatest abstraktsuse tasemetest. · Intensionaalsus kirjeldab kaitseseisundis oleva inimese käitumist: jäikus, üleüldistamine, abstraheerumine tegelikkusest, kogemuse tinglik hindamine. · Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna. · Kogemine välimiste või seesmiste sündmuste mõju vastu võtmine antud ajahetkel. · Ideaalmina - minapilt mida inimene endale tahaks. · Seesmine taustsüsteem kogu tajureaalsus, mis on inimese teadvusele antud ajahetkel kättesaadav. · Organismiline väärtustamise protsess kestev protsess, kus väärtused pole kunagi fikseeritud või jäigad, vaid kus kogemust sümboliseeritakse täpselt ja pidevalt ning
tõttu, millistel kaalutlustel, see õigustatav miski on parem, õiglasem, õigem, hüvelisem, väärtuslikum; et see miski oleks justnimelt soovitud, tahetud, ettekirjutatud viisil. Õigustamine toetub kindlasti mingitele alustele, s.o õigustavad järeldusväited peavad tulenema mingitest lähteväidetest. Viimaste seas on nii olemasolevat olukorda kirjeldavaid väiteid kui ka väärtushinnanguid ning ettekirjutavaid väiteid. Praktilise filosoofia algus ulatub enam-vähem selgelt teadvustatuna tagasi Aristotelese tegevusse. Tema eristas selles moraali filosoofilist käsitlemist, s.o eetikat, ja poliitika üle filosofeerimist. Eetika vallas otsiti õigustusi indiviidide õigele tegutsemisele, analüüsiti õigeid valikuid (eriti kuldse kesktee otsimine) ja hea elu elamise võimalusi. Poliitikat mõistis Aristoteles laiemalt kui tänapäeval, kui õpetust ühiskonnast üldiselt. Tema poliitikafilosoofia esitas õigustusi ühiskonna õige ja õiglase ülesehitamise kohta
edasi kestmine. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritusele järgneva peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 2. Mälu pole mitte terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega. 3. Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides. Ilmneb mälu kasutamisel, kas teadvustatuna või mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist. Kuna mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute
annaabi.ee 
