Nii kuidas on punase värvusega, on ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei
Analoogiliselt eelnevaga on nii ka ajus oleva informatsiooniga. Näiteks neuron X töötleb palli kuju, neuron Y aga palli suurust ja neuron Z palli värvust. Oletame, et teadvuses esineb suur punane pall. Kui aga neuron Z saadab oma uue impulsi neuronile J, mis annab teada seda, et suur pall on nüüd hoopis rohelist värvi ( kuid palli suurus ja kuju jäävad samasugusteks ehk ,,impulsside informatsioon", mida neuron X ja neuron Y saadavad neuronile J, ei muutu ), siis inimese teadvussisus ilmnebki suur roheline pall. Pall ei ole enam siis punast värvi. Neuronid, mis esitavad erinevaid objekti omadusi, asuvad erinevates ajupiirkondades. Kuid teadvuslik taju on terviklik ühtne. Seega, kuidas need erinevad ajupiirkonnad kokku pannakse? Selles seisnebki sõlmimisprobleem. Üheks selle lahenduseks on välja pakutud neuronite vahelist sünkronisatsiooni. Näiteks oletame seda, et meil on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z
Nii kuidas on punase värvusega, on ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei
annaabi.ee 
