eristada näiteks kujutelmast, mälupildist, soovunelmast,unistusest, igatsusest või mõttepildist. Nende järgi võib seksuaalfantaasia põhineda mälestusel, loetul, nähtul või läbielatul. Seksuaalfantaasia on midagi sellist, mida inimene oma mõtetes uuesti läbi teeb, aga siiski uuest vaatenurgast. Fantaasia üheks tunnusjooneks on, et see ei sarnane kunagi täielikult tegelikkusega. Unenäost eristab seksuaalfantaasiat teadlikkus fantaseerides on inimene täiesti teadvuslikus seisundis. Seksuaalfantaasiates on alati midagi salajast, privaatset ja intiimset. Võib isegi öelda, et fantaasiad on erootika kõige salajasem teema. Enamik meist ei paljasta oma fantaasiaid partnerile ega parimale sõbrale. Osa seksuolooge on seisukohal, et parimat fantaasiat ei saagi paljastada, sest siis võib see kaotada oma mõju. Fantaasia teostumine tegelikkuses võib osutuda suureks pettumuseks või siis võib fantaasia jääda partnerile täiesti mõistetamatuks.
Hilisemas elus ei mäleta inimene oma unenägudes kogetud elamusi peaaegu üldse või mäletatakse nendest väga vähe. Kuid vastupidiselt unenägudele mäletatakse surmalähedasi kogemusi aga väga selgelt ja veel väga kaua pärast nende sündmuste üleelamisi. 1.5 Teadvus on virtuaalreaalsus? Üldine arvamus on see, et kui inimene magab, siis ta on ka teadvusetu. Magades ei ole inimene teadvusel või ei ole meelemärkusel. See on tegelikult absoluutselt vale. Inimene on ka magades teadvuslikus seisundis ( seda juhul kui nähakse und ), kuid see ei paista välja. Und nähes inimene on ju teadvusel. Sellisel juhul ei ole inimene teadvusel pärismaailmas ( kus ta tegelikult magab ), vaid ,,maailmas", mid loob aju ehk siis unenäomaailmas. Kuid teadvuslik seisund ju ikkagi eksisteerib, olgugi et mitte ,,ärkvel oleku maailmas". Kuid nii on see une korral. Kui aga und üldse ei nähta, siis on inimene tõopoolest täielikus teadvusetus seisundis. On olemas ju selliseid
Talamuses eksisteerivad palju tuumasid, mis on ühenduses korteksi piirkondadega. Talamuse tuumad ka moduleerivad aktiivsusi korteksi piirkondades. Uurimused on näidanud, et inimese magama jäämisel ,,uinub" enne talamus ja siis korteks. Arvatakse, et hilisem korteksi aktiveerumine loob inimesel sensoorsed kogemused. Seega talamus vastutab inimese magamajäämise üle. Näiteks 2007. aastal suutis Nicholas Schiff ja tema töörühm patsient teadvusele tuua, kes oli kuus aastat minimaalses teadvuslikus seisundis. Ta suutis seda teha stimuleerides elektriliselt talamuse mittespetsiifilisi tuumasid. Juba ammu on teada, et ajukoores on olemas inimese kõrgemad vaimsed funktsioonid. Kuid ajukoores on olemas püramidaalrakud, mis saadavad oma arvutuste tulemused ( signaalid ) talamusse ja ajutüve neuronitele. Seepärast arvataksegi, et teadvuselamus tekib hoopis talamuses, mitte korteksis. Kuid uurimused on näidanud seda, et kui ajukoorest välja lõigata suuri
Hilisemas elus ei mäleta inimene oma unenägudes kogetud elamusi peaaegu üldse või mäletatakse nendest väga vähe. Kuid vastupidiselt unenägudele mäletatakse surmalähedasi kogemusi aga väga selgelt ja veel väga kaua pärast nende sündmuste üleelamisi. 1.4 Teadvus on virtuaalreaalsus? Üldine arvamus on see, et kui inimene magab, siis ta on ka teadvusetu. Magades ei ole inimene teadvusel või ei ole meelemärkusel. See on tegelikult absoluutselt vale. Inimene on ka magades teadvuslikus seisundis ( seda juhul kui nähakse und ), kuid see ei paista välja. Und nähes inimene on ju teadvusel. Sellisel juhul ei ole inimene teadvusel pärismaailmas ( kus ta tegelikult magab ), vaid „maailmas“, mid loob aju – ehk siis unenäomaailmas. Kuid teadvuslik seisund ju ikkagi eksisteerib, olgugi et mitte „ärkvel oleku maailmas“. Kuid nii on see une korral. Kui aga und üldse ei nähta, siis on inimene tõopoolest täielikus teadvusetus seisundis. On olemas ju selliseid
annaabi.ee 
