vaid sotsiaalses keskkonnas. Näitena saame tuua mitmesuguseid nn. Mowgli juhtumeid. Kui loom kasvatatakse ülesse kunstlikes tingimustes, säilivad siiski tema loomalikud omadused. Nii saame tutvustada lastele loomi loomaaias. Kuid kui inimene kasvab ilma sotsiaalse keskkonnata, ei pruugi tema juures täheldada peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Inimese käitumist mõjutavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustatud psüühika osa. Osa mitteteadvustatud 6 psüühika sfääri kuuluvast on subjektiivselt läbi elatav (nt unenäod), osa mitte (Bachmann, Maruste 2001 : 39). 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena Nagu oli eelmises peatükis juttu, kujuneb kõrgem närvitegevus indiviidi elu vältel saadud kogemuste põhjal ning selle aluseks on suuraju koore analüüsi- ja sünteesiprotsessid.
Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. Kui loom, kasvades üles kunstlikes tingimustes, isoleeritult loomakooslusest, säilitab üldiselt oma loomalikud omadused, siis inimene ei omanda ilma sotsiaalse keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: · TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid · Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. · Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused · Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM.
Kui loom, kasvades üles kunstlikes tingimustes, isoleeritult loomakooslusest, säilitab üldiselt oma loomalikud omadused, siis inimene ei omanda ilma sotsiaalse keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. 6 Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM.