Rütmihäire või olla kiire või aeglane. Suurem osa rütmihäiretest on healoomulised, sümptomiteta või sümptomitega. Terve südame puhul on rütmihäirete prognoos hea ja nad ei vaja tingimata erilist ravi peale põhiuuringute (EKG, laboratoorsed analüüsid). Kui rütmihäire kordub ja temaga kaasnevad tülikad sümptomid, on vaja edasisi uuringuid. Nende abil selgitakse rütmihäirete põhjus ja võimaliku südamehaiguse iseloom. Rütmihäirehooga kaasneb teadvuskaotus nõuab alati edasist selgitust (Mäkijärvi jt 2010). Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega südamekloppimine esineb küllaltki harva. Seda esineb vähem kui 5%-l alla 65-aastastest inimesest. Vananedes rütmihäirete esinemissagedus suureneb. Üle 75-aastastel esineb rütmihäireid juba umbes 15%. Rütmihäirete tekke ohtu suurendavad südame isheemiatõbi,
NIHSS skaala täiendamine Lähedaste nõustamine Psühhosotsiaalne nõustamine Noore insuldi(alla 50 a.) vastuvõtt(3 kuud peale insulti ja aasta peale insulti) RR,fr- mõõtmine NEUROLOOGILISE PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE. Kiiret abi vajavad juhtumid: Äkiline halvatus Kõndimisvõime nõrgenemine Teadvuse hämadrumine või segasusseisund Tugev äkiline peavalu Teadvuskaotus isikul, kel ei teata olevat epilepsiat Mida uuritakse? Patsiendi kaebused Teadvuse seisund Pupillide hindamine Motoorseid funktsioone Tundlikkuse hindamine Kraniaalnärvide tööd Kõne hindamine 10 Ajukelme ärritusnähtude hindamine Teadvusseisundi hindamine Muutused teadvuse seisundis võivad olla väga erineva ulatuse ja avaldusega kergest
Eestis on umbes 9000 epilepsiahaiget, neist alla 16-aastaseid umbes 3000. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, harva hiljem. Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud ja kui puuduvad teised puuded, käivad epilepsiahaiged lapsed tavakoolis. Haigushood ja aastaid kestev ravimite tarvitamine võivad lapses tekitada alaväärsustunnet. Et seda ära hoida, on vaja mõistvat suhtumist nii õpetajate kui kaasõpilaste poolt. Oluline on tähele panna, et lapse äkiline teadvuskaotus tunnis ei pruugi alati olla epilepsiahoog, tegu võib olla minestusega. See võib olla tingitud ka veresuhkru järsust langusest, mis erinevalt epilepsiast, vajab kiiret arstiabi. Seetõttu on oluline, et õpetaja teaks lapse haigustest. Selleks, et lapsele õiget abi anda, on vaja esmaseid teadmisi nii haigusest kui ka esmaabist. Mis on epilepsia? Epilepsiahoog on tingitud ajunärvirakkudes tekkivatest ülemäärastest laengutest, mille puhul aju ei saa lühikese ajavahemiku
annaabi.ee 
