Infoteadus toimub indiviidide vahel või sotsiaalselt konstrueeritud infosüsteemidega sotsiaalses raamistikus. 11. Infoteaduse ja raamatukogunduse seosed Vastus: Eksisteerib kaks peamist lähenemist: -infoteadust ja raamatukoguteadust on vaadeldud kui kahte täiesti erinevat valdkonda või -raamatukoguteadust vaadeldatakse osana indoteadusest -ajaliselt on raamatukogundus kujunenud varem kui infoteadus -infoteaduse eelkäijaks peetakse dokumendiõpetust 12. Infoteadus teadusvaldkonnana Vastus: Info hankimise uurijad on oma uuringute mõtestamiseks kasutanud mitmeid teooriaid. Enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad: - sotsioloogia -massikommunikatsioon ja -psühholoogia vallast. -teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast. Interdistsiplinaarsete seoste arengut infoteaduses mõjutavateks teguriteks on: -organisatsiooni infojuhtimise vajadus
kirik. Eesti aineline pärand on süstematiseeritud kihelkondade järgi. Mihkli kihelkond-sealt jooksis piir läbi- pool oli Eestimaa ja pool Liivimaa kubermangus. Setumaa-Setumaa kihelkonda pole olemas, on kultuuriliselt teistsugun kant. Õigem on rääkida nulgadest-eristab setu piirkondi. Saarde asub Kilingi- Nõmme juures. Tallinna kihelkonda pole ka olemas. Sageli on looduslike piiridega. 5 loeng- nimeteadus ehk onomastika Nimeteadus- vaadeldatakse tihti küll omaette teadusvaldkonnana keeleteaduse all, kuid siiski on tal tihedad kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem. Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter
Manchesteri Metropoli Ülikooli Info ja Kommunikatsiooniosakonna. Ka Sarasevic rõhuta infoteaduse ja kommunikatsiooniteaduse ühishuve inimkommunikatsiooni uurimisel. Ta rõhutab, et informatsiooni kui fenomeni ja kommunikatsiooni kui protsessi tuleb koos uurida. Rubeni käsitluse kohaselt võib raamatukogu ja infoteenindusega tegelevaid institutsioone vaadelda funktsionaalselt kui ühte osa kommunikatsiooni institutsioonidest. Infoteadus teadusvaldkonnana. Peter Ingwersen peab infoteadust sotsiaalteaduseks, sest infoteadus uurib neid protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptualseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. N.Belkin rõhutab, et informatsiooni ja kommunikatsiooni peab uurima sotsiaalse tegelikkuse kontekstis. T.Wilson väidab, et infoteadus uurib inimese infokäitumise olemust ja seega asetab samuti infoteaduse sotsiaalteaduste hulka. 7. Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo. Raamatu defineerimine
annaabi.ee 
