teada.". ,,Faust" on teosena üpris raskesti mõistetav oma värsside tõttu ning leian, et tegu on raamatuga, mida peab lugema mitu korda, et jõuda kõikide detailide ning mõteteni, mis seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi
praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg. Algselt vajati uut terminoloogiat, et võidelda venestumise vastu, 90ndatel vajati terminoloogiat, et kaasas käia teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007. Termineid saadakse tuletades, liitmisel, sõnale uue tähenduse andmisel, tehiskeelendi loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu aeg tekib uusi teadusvaldkondi ja käibesse tuleb uusi mõisteid ja mõistevälju. Nimekorraldus- nimekorralduses on väga suur roll rahvusvahelisel koostööl ja juriidilistel aspektidel, sest nimed ületavad kergesti riigipiire. Põhjalikult on uuritud kohanimesid, isikunimede ja ärinimede uurimine on hoogu saanud alles viimasel ajal. Nimekorraldus tegeleb eestikeelsete kohanimede ja võõrnimede eestikeelse kuju normimisega, ka eesti nimede rahvusvaheliste kirjutusnõuete koostamise ja levitamisega. Praegune juhtiv
teaduskesksetele avastustele, kus aine manipulatsioon molekulaarsel tasandil on piiramatu. Kehtiva regulatsiooniga patendiõigus aga vastavale innovatsioonile tõuget pole andnud, tegu on siiski suure ning paindumatu süsteemiga, millesse niigi teaduskeskse tehnoloogia sobitamine tundub isegi võimatu. Töös käsitletud teemasid järgides on võimalik välja tuua peamiselt kolm patenteerimist mõjutavat külge, esiteks on nanotehnoloogia liialt laialivalguv, hõlmates enda alla liialt palju teadusvaldkondi. Teiseks ületab ta ilmselgelt tööstuslikke piire ja kolmandaks on tegu liialt teaduskeskse tehnoloogiaga. Lisaks üldisele iseloomule, takistab kiire arenguga ja innovatsiooniga tehnoloogiat kehtiv patendiõigus üldiselt, olles arengute suhtes liialt jäik ning leiutiste omapära mittearvestav. Tänapäeva patendiõigus annab kõige üldisemas pildis patendiomanikule ainulaadse võimaluse välistada teistel isikutel patendiga tagatud leiutise valmistamine, müümine või mõnel muul
Ergonoomikat kasutataks peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Kui ergonomist lülitub töösse alles siis, kui osa tööst on juba tehtud, on funda- mentaalne kaasabi enamasti välistatud. 5. Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Viimasel ajal on tekkinud uusi teadusvaldkondi, kus käib intensiivne uurimistöö. Osa lähedastest valdkondadest jäetakse teistele teadustele. Sellisteks on enamasti tervist kahjustavate keemiliste ainete ohutuse probleemid, kui pole tegu optimeerimisega, mitte parima variandi leidmisega inimese seisukohalt, vaid olukorra normaliseerimisega, kahjuliku keemilise aine mõju kõrvaldamisega. Sel puhul tuleb leida tehnoloogiliselt või tehniliselt sobiv variant, näiteks
annaabi.ee 
