eufemismi kasutamine, n hunt (e.k) * tabusõna kujunemine sõltub kultuurist ja religioonist ,,Keel pole vaksast pikem, aga võib tappa süllapikkuse mehemüraka." (Jaapani vanasõna) Keel ja kultuur Võimaldab rääkida asjadest, mis on ühiskonnas ja kultuuris olulised Sõnavara peegeldab kultuuri, mille eesmärke teenib (igapäevaelu vajadused) * eskimotel lumi (mitte troopikast) * arenenud tehnoloogiaga riikides teadusterminoloogia (sugulusest vähem) * traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline) SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus) Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse (P-Eur inimesed zestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud)
Keelt kasutatakse nõidumiseks, loitsimiseks, tervendamiseks, palju sõnu lume erinevate liikide ja olekute tähistamiseks, kuid needmiseks ja vaimudega suhtlemiseks. puuduvad sõnad troopiliste taimede tähistamiseks. Arenenud Millestki mõtlemine ja veel enam selle kõva häälega välja ütle- tehnoloogiaga kultuurides on arenenud teadusterminoloogia, mine on nähtuse või sündmuse loomine kujutluses. Inimesel kuid vähe sõnu sugulaste tähistamiseks, sest elatakse perekon- on väga võimas enesesisendusvõime ja seetõttu võivad sedalaa- dadena ja hõimkondlikud suhted ei ole olulised. Mõnes tra- di kujutlused ka tegelikkuses realiseeruda. Nii võib autoriteetse ditsioonilisema eluviisiga kultuuris on aga eri tüüpi sugulaste
partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mis oli kollektiivse töö tulem (15 autorit, 167 koosolekut). Kujundati välja teadusterminoloogia (kivim, pinnas, valk, liiklema, ühik, vähktõbi, sööt (Wiedemanni sõnaraamatust, murdesõna)). Keelekorraldusteoorias oli tähtsal kohal Valter Tauli. Keeleuurimine. EkmS. 1920. aastal loodi Akadeemiline Emakeele Selts Tartu Ülikooli juurde. Tegeleti murdekogumisega ja uurimisega. Tartu Ülikooli eesti keele professor Andrus Saaresta tegeles sõnavara keelegeograafilise uurimisega. 1924. aastal valmis doktoritöö, ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes I
annaabi.ee 
