Meie tõed võivad ajas muutuda. Religiooni tuleb hakata vaatlema mõistusest lähtuvalt. Religioonist tuleb eraldada ebausk. Vlgustusaeg toob endaga kaasa ka tolerantsuse erinevate konfessioonide vahel. Deism Deism on arusaam, et jumal on küll maailma loonud täiuslikuna, kuid ei sekku enam maailma käiku. Matemaatika ja vaatluse kasutmine iseloomustavad valgustusaega. Loodusteaduste võidukäik. Tulevad uued lähtealused, selle tulemusena muutuvad loodusteadused iseseisvate teadustena populaarseks. Tuntumaid füüsikuid I. Newton, tema teos ,,Mehaanika" (1687). Põhjalik looduse seletus. On olemas teatud korrapära, üks asi on põhjustatud teisest. (Nt varem: äike on jumala viha väljendus. Inimene haigestub sp, et kuri vaim läks sisse. Loodusteadused ütlevad aga, et äike lööb, sest elektrilaeng on, inimene haigestub, sest on nt bakterid). Toimub teaduses läbimurdeid. Samuti valgustusaja tagajärjel võimendub inimeste usk progressi. Inimene ei elatu
Positivism sisuliselt eitab filosoofiat. Comte väitis, et kõik nähtused, asjad, ideed läbivad 3 arengu etappi: I Teoloogiline -- maailma seletatakse Jumalast lähtuvalt; II Metafüüsiline -- filosoofilised teooriad; III Positiivne -- teaduslikud tõestused. Uskus, et tõese teadmise annab üksnes positiivne arengu etapp, sest see rajaneb teaduslikel faktidel. Oli veendunud, et tõeline tulemus on see, mis on tõestatav teaduslikku metoodikat kasutades. Positiivsete teadustena pidas Comte silmas matemaatikat, astronoomiat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja sotsioloogiat. ARTHUR SCHOPENHAUER (17881860) Peateos "Maailm, kui tahe ja kujutlus". Muuhulgas kirjutanud laiale lugejaskonnale mõeldud raamatu "Elutarkus". Schopenhauer uskus, et tahe on maailma tõeline olemus, mille võimuses kõik inimesed on. Inimeste surelikud minad on kõigest universaalse tahte tööriistad. Tahtest võib jagu saada kunstide, eriti muusika vaatlemise kaudu
'positiivne'). Tema veendumuse kohaselt saab teadmisteni jõuda vaid teaduste abil, filosoofia aga ei anna meile mingeid teadmisi maailma kohta. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus ise, mitte aga maailm; teadlased uurivad maailma (loodust, ühiskonda jne) ning filosoofid uurivada, kuidas seda maailma edukamalt uurida. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks olid aga tekkinud eraldi teadustena matemaatika, astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, psühholoogia ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue 83
annaabi.ee 
