5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka oled vihane. Lk 241-256. http://www.vikerkaar.ee/noorte-eestlaste-elu-ja-seiklused-louna-ameerikas/ (Vikerkaar 2014. 4.02.2016) `'Sõnumileht'' 11-2-1997 Cosmopolitan 6. Milline on teaduskeel? Mida tuleks teadustekstis vältida? Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialade oskuskeelega ja võimaldab väljendada teaduslikku tunnetust selgelt, loogiliselt ja ühemõtteliselt. Teadustekstis tuleks vältida tavainimesele liiga keerukaid sõnakasutusi. 7. Kuidas valida endale sobivat uurimistöö teemat? Mida tuleks silmas pidada? Uurimistööks tuleks valida eelkõige sulle endale sobiv teema, mis sind huvitab.
andmete koondid vms. Sobivas kohas (vajadusel eraldi peatükina) esitatakse tänusõnad töö valmimisse panustanutele (nt juhendaja, andmekogumisel aidanud inimesed või asutused). Täpsemad vormistamise nõuded erinevad ka rahvusvaheliste teadusajakirjade, teadusvaldkondade ja kõrgkoolide lõikes, kuid oluline on oskus nõuetest aru saada ja neid korrektselt järgida läbi kogu töö. Nii tuleks jälgida vormistuse ja stiili ühtsust nii tekstide, jooniste kui ka tabelite puhul. Teadustekstis peab igal peatükil, lõigul, lausel ja sõnal olema oma roll tervikus. Tekst peab olema lakooniline, kuid täpne. Täpsuse hindamisel tuleb suunata õpilane kaaluma, kas esitatu põhjal on võimalik uuringut korrates (näiteks mõne teise uurija poolt) jõuda samasugustele järeldustele kui vormistatavas töös jõuti. Puuduste esinemisel on juhendaja ülesandeks juhtida neile tähelepanu ja toetada õpilast töö arendamiseks vajalike oskuste omandamisel. Jooniste ja tabelite puhul
käest pääseda. Võsavillem oli niigi juba loomal kannul. Kuid koduõu oli lähedal. Seal ootas teda pääsemine. Jälgime lausetes järgmisi sõnu: koer, peni, loomal, teda; jooksis kiiresti, aeglane sorkimine; hundi, võsavillem; koduõu, seal; pääseda, pääsemine. Seose loomiseks jääb üle suunata lapsi neid sõnu leidma. • Tegusõna samade ajavormide kasutamine. Sellest esineb siiski ka erinevusi. Nt kirjalikus tekstis võivad tegusõnavormid saatelauses ja otsekõnes erineda. Ka teadustekstis kasutatakse uurimistulemuste kirjeldamisel sageli minevikuvormi, kuid järeldustes olevikuvormi. • Sõnajärje sõltuvus eelmisest lausest ning järgnevate lausete elliptilisus. • Grammatilised piirangud, mis samuti sõltuvad eelnevast tekstist. Viimased on semantilist laadi ning nende eiramine eitab sidusust. Näiteks küsimusele Kas keegi tuleb minuga? ei saa vastata Sina tuled või Mina tulin. Sõltuvalt suhtlemises osalevate partnerite rollist (kõne produtseerimine ja/või tajumine)
annaabi.ee 
