Rootsi 17-18saj-Gustav II Adolf-Suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi,tugevdas kuningavõimu.Kristiina-Halvenes Rootsi majanduslik olukord,sisepoliitikale kujunes tugev opositsioon.Karl XI-Kuningavõim tugevnes,riiginõukogu tähtsus vähenes ja kuningas otsustas edaspidi ainuisikuliselt kõik riigiasjad.Karl XII-valitses vormiliselt riiki ka Põhjasõja aastatel,Rootsi muutus Euroopa suurriigist teisejärguliseks riigiks.Haridus- Rajati palju ülikoole,kiiresti arenesid teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega.Poliitilised parteid vabadusteajal:Mütsidepartei-orienteerusid Venemaale,peamiseks toeks oli väike-ja teenistusaadel(ohvitserid,ametnikud)Kübaratepartei-Prantsusmaale toetuv,põhijõu moodustasid aadliaristokraatia ning kodanlased privilegeeritud kaubakompaniidest. Puritanism-kalvinismi erikuju.Puritaanid olid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku
XII. Kasvavat rolli etendas Riigikantselei poolt juhitud ametkond. Karl XII valitses vormiliselt riigi ka Põhjasõja aastatel. Haridus 17.sajandil Tehti olulisi edusamme hariduse vallas. Uppsala ülikool oli hääbunud 16.saj algul. Olukord muutus, kui Gustav II Adolf määras 1622 Uppsala ülikooli kantsleriks oma õpetaja Skytte ja tegi ülikoolile suure kingituse. Järgnevatel aastatel rajati rida uusi ülikoole (1632. Tartus!) Uutel ülikoolidel arenesid kiiresti teadussidemed paljude varem tegutsenud Euroopa ülikoolidega. Esimese uue ülikooli Tartu ülikooli käivitamisel oli suur osa Johan Skyttel. Tartuga oli seotud ka Stiernhielmi tegevus (luuletaja.) Vabadusteaeg Pärast Karl XII surma kehtestati uus valitsemisviis, millega kuninga absolutism kaotati. Riigielu tähtsamaid küsimusi hakati otsustama Riiginõukogus, kus monarhi võis ka üle hääletada. Valmistati isegi valitseja nimetempel, mida kasutati, kui valitseja ise polnud nõus otsust
peeta jne. Sarnane seadus oli NL-s olemas ka varasemalt, 1920ndatest, aga uus oli hoopis karmim igasuguste karistuste osas. Kuidas see igapäevaelu mõjutas- kui lugeda tollast ajakirjandust, siis teatud artiklite puhul tekib küsimus, miks teatud andmeid pole- kõik, mida tohtis ajakirjanduses avaldada, oli selle seadusega paika pandud. rahvusvaheliste teadussidemete katkestamine- sõja järgselt katkestatakse pea kõik rahvusvahelised teadussidemed. 30Ndate lõpus NL oli sisuliselt raudse eesriide taga, sõja ajal olid selgelt kontaktid välismaailmaga elavnenud, ka teaduse vallas tehti koostööd. Alates 1947 kiirkorras kõik kontaktid katkestatakse. võõrkeelse kirjanduse tellimise tsentraliseerimine- Tõi kaasa ka selle, et võeti vastu normatiivsed aktid, mis hakkasid reguleerima ka välismaalt võõrkeelse kirjanduse tellimist.
annaabi.ee 
