kannatanu panema lamavasse asendisse ja andma talle palju juua – teed, vett või kohvi, mis aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist. Kindlasti ei tohi hammustatud jäset kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks lamavas asendis haige toimetada tohtri juurde. Esimese teaduspublikatsiooni mürkmadudest avaldas 1664. aastal Itaalia arst Francesco Redi. Toksinoloogia termin võeti kasutusele 1962. aastal, kui loodi rahvusvaheline toksinoloogia SCANPIX. Toksinoloogia on teadusvaldkond, mis uurib toksiine, mida toodetakse elusorganismides või kogutakse elusorganismidest. Seni teadaolevast kuni 725 mürkmao liigist 250 on võimelised surmama inimese üheainsa hammustusega
Antud töö autor usub, et ravimtaimede edaspidine uurimine erinevates kontekstides ja kõikvõimalike näidete abil oleks igati õigustatud ning kasulik meditsiini valdkonnas. Udo Margna on Eesti taimefüsioloog ning ühtlasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia õppetooli õppejõud kes on kirjutanud õpiku "FÜTOTERAAPIA", kus käsitleb ravimist ravimtaimedega ning peamiselt keskendub "Taimede kasutamine seedetrakti haiguste raviks". Ta on avaldanud üle 120 teaduspublikatsiooni, sh neli monograafiat ja õpikut. Tema juhendamisel on kaitstud 7 doktori- ja magistritööd. Ning hea näitena võib tuua tema töid. KASUTATUD KIRJANDUS Ain Raal. (2003). Taimedes talletuv tervis. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik Ain Raal. (2010). Farmakognoosia. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik Avatud Eesti Fond, Tiigrihüpe. (2008). Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed Udo Margna. (2014). Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega
geodeesia eradotsent, 1934 dotsent, geodeesia kabineti juhataja. Aastatel 19361944 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli professor, 19411944 ajutine rektor. Robert Livländer hukkus Eestist põgenemisel laeval Nordstern. Tiit Nugis (sündinud 3. detsembril 1942 Tallinnas) Eesti astronoom. Ta on avaldanud üle 900 teaduspublikatsiooni. Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane. Tarmo Oja (sündinud 21. detsembril 1934 Tallinnas) Eesti päritolu Rootsi astronoom, professor. Tema järgi on saanud nime asteroid 5080 Oja. Töötas Uppsala Ülikooli observatooriumi direktorina Kvistabergis kuni pensionile jäämiseni 1999, jätkates samas tööd kuni 2006. Elab Rootsis Uppsalas.