Teine osa käsitleb auhinna mudelit ja kolmas hindamiskriteeriumeid. 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 1.1 Konkursi ajalugu Suurema avaliku tähelepanu osaliseks sai kvaliteediteema kutsekoolides aastal 2003, mil Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove eestvedamisel ning koostöös Eesti Kvaliteediühingu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldati esmakordselt pilootprojektina kutsekoolide kvaliteediauhinna konkurss, milles osales 9 kooli. Eesmärgiks oli tõsta organisatsioonide juhtimise kvaliteeti läbi organisatsioonisisese eneseanalüüsi ning innustada kutseõppeasutuste eestvedajaid, töötajaid ja õppijaid kvaliteedimõtlemise teele. Konkurss toimus kokku seitsmel korral, viimati aastal 2013, kus võeti kasutusele uus konkursi
katekooriaga (nt muinsuskaitse- v keskkonnaorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid). Tekib kodanikualgatuse põhjal, tugineb vabatahtlike tegevusele. Survegruppide mõju poliitikale: 1. kaudne avaliku arvamuse kujundamine · Massimeedia, reklaam, massiaktsioonid. Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace). · Koostöö eraonnaga valimiste ajal. Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist. 2. otsene võimul olijate mõjutamine Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni
11 Tööjõu kättesaadavust mõjutab olulisel määral ka tänane struktuurne tööpuudus. Ühelt poolt on ettevõtjate probleem kvalifitseeritud tööjõu puudumine, teisalt on täna märkimisväärne hulk inimesi tööturul hõivamata. Seetõttu on meie ootus ka Sotsiaalministeeriumi eestveetavale töövaldkonna poliitikale, et aktiivse tööturupoliitika abil (vajadusel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga) naaseks tööjõuturule rohkem ettevõtete jaoks vajalike oskustega töötajaid. Produktiivsuse tagamisel on oluline ka rahvastiku tervisestaatus, millele keskendub Sotsiaalministeeriumi juhitav „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“. Töövaldkonna poliitikat täiendab omakorda infoühiskonna arengukava 2014-2020, mille raames pööratakse tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh
annaabi.ee 
